Kas töönarkomaan on kirglik töötaja või oht endale ja ümbritsevatele?

 (17)
Töönarkomaan
TöönarkomaanFoto: Hendrik Osula

Töönarkomaaniks sildistamine on laialt levinud ja nii mõnigi kord võetakse seda ekslikult komplimendina, tajumata töönarkomaaniat negatiivse sõltuvusena, millel on ulatuslikud tagajärjed töötajale ja teda ümbritsevatele, kirjutab Talentest blogi.

Töönarkomaanid on töötajad, kes töötavad liiga palju, ei suuda end tööst eraldada või välja lülitada.

Neile on omane vähene töörõõm ja nad tunnevad sundi töötada üle neile seatud ootuste. Töönarkomaaniaga seostatakse tervise, õnnetaseme, lähisuhete ja sotsiaalsete oskuste halvenemist. Töönarkomaanid seavad endale ise kõrgeid nõudmisi ja ootavad sageli sarnast pühendumist tööle ka kolleegidelt, mis pingestab töökeskkonda ja omavahelist läbisaamist.

Kuidas erineb töönarkomaan lihtsalt entusiastlikust ja kirglikust töötajast?

  • Motivatsioon: Töönarkomaanid ei naudi oma tööd, nad töötavad seetõttu, et tunnevad sundi töötada.
  • Taju: Töönarkomaanid mõtlevad pidevalt tööle ka siis, kui nad ei tegele tööülesannetega ja veedavad vaba aega. Neil on raske end tööst välja lülitada.
  • Emotsioonid: Töönarkomaanidel tekivad negatiivsed emotsioonid (nt ärevus või süütunne), kui nad ei tööta.
  • Käitumine: Töönarkomaanid töötavad rohkem kui neilt nõutakse või oodatakse.

Töönarkomaanidel esineb tihti konflikte, füüsilise ja vaimse tervise nõrgenemist, rahulolematust töö ja eraelu tasakaalu osas ning negatiivset käitumist tööl.

Seotud lood:

Tõelistest töönarkomaanidest maalitud pilt ei ole ilus, tihti heidetakse neile ette perfektsionismi, kontrollivajadust, suutmatust ülesandeid delegeerida, tööstressi, paindumatust, ebaefektiivsust ja konfliktsust. Kirglikud töötajad vastupidi on saavutustele orienteeritud, efektiivsed, tulemuslikud, sotsiaalsed, kohanduvad, loomingulised ja innovaatilised.

Millest tekib ületöötamine ja töönarkomaania?
Töövälisel ajal töötamise ja vaba aja ohverdamise ulatus ja hind kujuneb vastavalt inimeste väärtustele ja vajaduste tähtsustamisele. Vajadused on siinkohal üldistatuna jagatavad neljaks peamiseks motivatsioonigrupiks: sissetulek, vaba aeg, boonused ja sisemine sundus.

On väidetud, et töönarkomaane tekitab peamiselt just sisemine sundus, mida võib lugeda enda tekitatud vajaduseks rohkem töötada. Tihti teevad töönarkomaanid ületunde, et vältida ebameeldivaid tundeid nagu nt süütunne või ärevus. Sisemine sund võib tekkida ka usulisest või kasvatuslikust kogemusest, mille tulemusel arvatakse, et ilma raske tööta edu ja õnne ei saavutata. Sellistes olukordades üritavad inimesed rohkemate töötundide kaudu negatiivseid tundeid vältida.

Paljud inimesed töötavad küll rohkem, kui nendelt oodatakse, kuid nad naudivad oma tööd ja tunnevad ise vabatahtlikult, et soovivad rohkem panustada. Selliseid töötajaid soovivad endale enamik tööandjatest ja neid võib nimetada lihtsalt kirglikeks töötajateks mitte töönarkomaanideks.

Ületundide mõju kolleegidele
On jõutud järeldusele, et pikad töönarkomaanide ületunnid tekitavad kolleegides pigem ebamugavust, sest nad tunnevad, et ületundide tegemine on ülemuse silmis normaalsus. Tajutakse pinget ka ise üle oma mugavuspiiri töötada.

Töönarkomaanid, kellel on ka kalduvus perfektsionismile, loovad töökeskkonda stressi juurde, sest taoline rahuldamatu töönarkomaan enamasti ei ole koostööaldis ega soovi suhelda kolleegidega, tihti seavad nad väga kõrgeid eesmärke, ebarealistlikke tähtaegu ja moonutavad informatsiooni. See loob teiste töötajate seas pinget ja negatiivset efekti, mis omakorda langetab nende motivatsiooni ja vähendab ettevõtte produktiivsust.

Samas, kui ületunde teeb kirglik töötaja, kes naudib oma tööd, siis nähakse üldist mõju pigem positiivsena, sest nad on justkui eeskujud teistele ja motiveerivad oma suhtumisega panustama ka oma kolleege.

Töönarkomaanide tulemuslikkust võrreldes teiste töötajatega on uuritud ning jõutud järeldusele, et ei saa väita, et neil oleks kuidagi paremad tulemused või kõrgem produktiivsus. Seega isegi, kui töönarkomaanid veedavad tööl tunduvalt rohkem aega kui teised töötajad, ei pruugi ettevõte sellest mingit kasu saada. Küll aga on tõestatud, et töönarkomaania on tugevalt seotud suurema tööstressi ja läbipõlemisega.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare