Kas töötaja on muutunud ebalojaalseks ja mugavaks?

 (5)
Kas töötaja on muutunud ebalojaalseks ja mugavaks?
----

Majanduskasv ja palgatõus töötajaid mugavamaks ei muuda, leiavad personalitöötajad.

“Kuidas inimesed suhtuvad töösse, sõltub paljuski meeskonna sisekliimast,” leiab AS EMI EWT Ida-Lääne koolituse koolitaja Kristel Rannamees, “kui juhid suudavad töötajaid oma eeskujuga innustada ja sisekliimat positiivsena hoida, siis motivatsioon nii kergelt ei lange.”

Inimesed on Kristel Rannamehe sõnul võrreldes mõne aasta tagusega  tuleviku suhtes optimistlikumad, unistused on kättesaadavamad. Elatustaseme tõusuga ei pea enam kogu ärkveloleku aega töölkäimisele kulutama, rohkem aega jääb tegelemiseks teiste väärtustega, nagu seda on pere, hobid, reisid. “Küsimus on selles, kas töötaja rahuldub olemasolevaga või tahab enamat, sellest sõltub ka tema motiveerituse tase,” ütles Kristel Rannamees.

M-Partneri värbamisspetsialist Sabina Trankmann aga leiab, et töövälise elu väärtustamine ei tulene niivõrd majanduskasvust kui moesuunast. Kui kunagi peeti heaks tooniks, et inimene ka pühapäevasel väljasõidul mobiiltelefoni käest ei pannud, sest kusagil vajasid vagunid laadimist, siis nüüd vabal ajal töörabamist enam heaks tooniks ei peeta.

Eesti Energia jaotusvõrgu Cerlin Pesti sõnul aga pole ületundide suhtes suuri muutusi nende ettevõttes viimate aastatega toimunud, sest töökorraldusega on üldjuhul niikuinii tagatud, et töötajad peavad ületunde tegema vaid erandkorras, kas siis vakantsete kohtade täitmisega seotud probleemide või töö intensiivsuse kiire kasvu tõttu. “Inimesel peab jääma aega ka jõuvarude taastamiseks. Kui töötajal endal kipub see vahepeal ununema, tuletab juht seda talle meelde,” ütles Cerlin Pesti.

Vahetatavad tööandjad

Kui veel mõni aeg tagasi rääkisid tööandjad töötajale, kellele midagi töökorralduses ei meeldinud, et ta võib ära minna, neil on järjekord ukse taga, siis nüüd on jõupositsioon vahetunud.

Sabina Trankmanni sõnul on personaliotsingufirmast saanud müüja, kes reklaamib firmat tööotsijale. Tema sõnul käitub personaliotsingufirma vahel lausa ametiühinguna, kaubeldes firmalt välja tasuta lõunaid ja muid hüvesid, et töötajaid oleks ettevõttesse lihtsam meelitada.

Töötajad on mobiilsed. Kristel Rannamehe sõnul on väheliikuvad ainult tippjuhid, kõige rohkem aga liiguvad keskastme juhid, keda on kõige raskem motiveerida ning kes on piisavalt kõrge enesehinnanguga ja müü-vad end kallilt.

Sabina Trankmanni sõnul näitab aga tema kogemus, et just n-ö sinikraed, kellest praegu kõige rohkem puudust tuntakse, kipuvad tihti kohe, kui töökohas midagi ei meeldi, firmat vahetama, teades, et järgmises kohas töölesaamisega neil mingeid probleeme ei ole.

Sampo panga personalijuhi Liina Oksa sõnul tuleb aga endiselt tööle kandideerijate vahel valida, nii et iga ettejuhtuvat tööle siiski ei võeta.

“Nõudmised kandidaatidele on aastatega ikkagi samaks jäänud,” ütles Liina Oks.

Töö- ja puhkeaeg

•• Töö- ja puhkeaja kestuse ning korralduse alused on sätestatud töö- ja puhkeaja seadusega.

••  Töötaja tööaja üldine riiklik norm on kaheksa tundi päevas ehk 40 tundi nädalas.  Töötaja ja töö-andja võivad kokku leppida ka osalise tööajaga töötamises.

••  Lühendatud tööaeg on kehtestatud alaealistele, töötajatele, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel, samuti koolide ja muude lasteasutuste pedagoogidele ning tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu alusel töötavatele psühholoogidele ja logopeedidele.

••  Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööaja normi. Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel, välja arvatud vääramatu jõu korral, mil töötaja on kohustatud täitma tööandja korraldust teha ületunnitööd, kui selline töö on ajutine ja tuleb teha viivitamata.

••  Vahetustöötaja tööle ilmumata jäämise korral, kui töös ei või tekkida vaheaega, on töötaja kohustatud teatama sellest töö-andjale ja jätkama tööd kui ületunnitööd, kuid mitte kauem kui neli tundi.

••  Ületunnitööle on keelatud rakendada rasedat, alaealist, töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.

••  Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või hooldab täielikult töövõimetut isikut, võib rakendada ületunnitööle üksnes tema nõusolekul, välja arvatud töö- ja puhkeaja seaduse §-s 7 ettenähtud juhul.

Loe veel

••  Koos ületunnitööga ei või töö-aeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Töötajat ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle nelja tunni päevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi.

Allikas: tööinspektsioon

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare