Kas tuleviku tormides jõuab elekter kõikide kodudeni?
Tulevikustsenaariumide järgi ootavad Eestit järgmise 80 aasta jooksul ees keskmise õhutemperatuuri tõus, lumevabad talved, sademete hulga ja tuulekiiruse suurenemine ning äärmuslike ilmaolude sagenemine.
Majandusteadlaste sõnul suudab majandus kliimamuutustega kohaneda, sest nii Eestis kui ka mujal maailmas avaldub kliima mõju aeglasemalt kui üldised ettevõtluskeskkonna muutused. Siiski on sektoreid, kus tuleb kohanemist teadlikult juhtida. Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuse teadlane Uku Varblane selgitas, et peamiselt mõjutavad kliimamuutused majandust riiklike regulatsioonide ja maksusüsteemi ning ka tarbijate eelistuste muutumise kaudu. Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuses valmib analüüs, mis käsitleb kliimamuutuste mõju ühiskonnale ja majandusele. Analüüs on Eesti riikliku kliimamuutustega kohanemise strateegia osa. Eesti riiklik kliimamuutusega kohanemise strateegia pannakse kokku nelja projekti (ENFRA, BioClim, KATI, RAKE poolt läbi viidud projekt) uurimustööde tulemustest.
Kuigi uuringu lõpparuanne pole veel valmis, oli projekti eestvedaja Varblane nõus Eesti Päevalehele rääkima, milliseid valdkondi muutuv kliima tõenäoliselt kõige rohkem mõjutama hakkab. Varblane rõhutas, et nii majanduses kui ka ühiskonnas sõltuvad muutused pigem teistest tähtsamatest teguritest, mille kõrval on kliima mõju väiksem.
Kindlustus- ja finantssektori abi
Varblase sõnul muudab suurem ekstreemsete ilmaolude tõenäosus suuresti kindlustuse valdkonnas toimuvat. Maailmas on kindlustussektor muutunud kliimamuutustega kohanemisel üheks olulisemaks majandusharuks. Ent Eesti turg on väike ja elanikkond pigem vaene, mistõttu domineerivad siin sellised kindlustusliigid nagu liiklus- ja eluasemekindlustus. Kliimariski hajutamisega pole siiani veel väga tegeletud.
Tööhõive muutused
Tööstusest rääkides nimetas Varblane eelkõige puidu- ja ehitusmaterjalide sektori muutusi. Läänemere regiooni ja ka Venemaa tormiraied võivad mõjutada Eesti tootmismahte ja müügihindu. Samuti võivad kohalikud ulatuslikud tormid muuta raiemahte ja puidu kvaliteeti.
Ehitussektoris väljendub kliimamuutuste mõju selles, et üha rohkem hakatakse pöörama tähelepanu hoonete kliimakindlusele. Olulisemaks muutuvad ka keskkonnasäästlik ehitus ja taristu ning rannikukaitse tugevdamine, lisas Varblane.
Taristu tormikindlaks
Taristule tuleb tulevikus suuremat tähelepanu pöörata. Ehituses peab üha rohkem arvestama sademeterohkemate talvede, sagenevate kuumalainete, tormide ja muude aspektidega. Merevee taseme tõus ja äärmuslike ilmaolude sagenemine võib tulevikus suurendada rannikualade üleujutuse ohtu ja kahjustuste ulatust.
Kirsimaa märkis, et tõenäoliselt hakkab talviti olema rohkem sajupäevi. See aga suurendab sademevee kogumissüsteemi ja reoveepuhastuse koormust ning nendega seotud kulusid. Olukorda leevendab vähemast lumekogusest tingitud väiksem kevadise suurvee hulk.
Haavatav transpordivõrk
Kliimamuutuste positiivsetest mõjudest toob Kirsimaa esile tänavate ja põhimaanteede parema läbitavuse talveajal ning kergliiklushooaja pikenemise. Samuti pikeneb nii mere kui ka siseveekogude navigatsiooniperiood ja paraneb madala süvisega väikesadamate ligipääsetavus.
Tuuleenergia võit
Energeetikasektoris võivad prognoositavad kliimamuutused tuua edu taastuvatele energiaallikatele. Kõige rohkem võidab tuuleenergia, sest suurima energianõudlusega külmal poolaastal on tuule kiirus näidanud kasvutrendi. Hüdroenergiaressurss sõltub vee ehk sademete hulgast, mis tulevikus suureneb, kuid samal ajal on selle kasutamine seotud looduskaitsepiirangutega.
Väiksem kütteperiood
Kirsimaa hinnangul tuleb hoonete puhul teistsuguste temperatuuritingimustega harjuda. Kuumemad suved võivad kaasa tuua hoonete suurenenud jahutusvajaduse ja talvine kütmisperiood lüheneb, sest on pehmem ilm. Kirsimaa juhtis tähelepanu, et tuleb arvestada ka sademete hulga suurenemisega, sest see mõjutab negatiivselt hoonete sisekliimat, energiatõhusust ja kasutatud ehitusmaterjale.
Turistid Eestisse!
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt tõdes, et kõige märgatavamat mõju avaldavad kliimamuutused Eesti turismile, sest suvine ja soe aeg pikeneb. „Vahemere maade turistide arv võib suvise kuumuse ja kuivuse tõttu väheneda, aga Eestis peaks just suurenema,” lausus ta.
Taliturism võib aga väheneda, sest talved muutuvad soojemaks ja lumikate väheneb. „Neid muutuseid ette teades on võimalik mõelda, kuidas edaspidi paremini lörtsisel talvel või soojal pikal suvel Eestis aega veeta, et siia rohkem turiste kohale meelitada,” soovitas Münt.