Kas Gazprom kardab uusi sanktsioone? Gigant otsib impordile asendust
Venemaa gaasimonopol Gazprom otsib koduriigist asendust lääneriikide tarnijatele, kellelt seni on ostetud kaupa vähemalt 2,5 miljardi dollari eest aastas. Ekspertide kinnitusel kogu importi Gazpromil koduse toodanguga asendada ei õnnestu.
Gazpromi nõukogu veebruarikuu alguses vastu võetud otsuse kohaselt peaks edaspidi metalli- ja masinaehituse tooted, sealhulgas autod, põllumajandus-, ehitus- ning kommunaaltehnika ostetama kohalikelt tootjatelt.
Vedomosti kirjutab, et Gazprom ei kavatse masinaehituse ning metallurgiaga piirduda. Ajalehe käsutuses olevas nimekirjas on ligi 400 nimetust välismaistest toodetest. Gazprom ostab neid tooteid aastast 30 000 -41 500 ühikut. Neid tooteid tarnib nimekirja kohasel 410 välismaist firmat 20 riigist. Üle neljandiku moodustavad neist USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Jaapani ettevõtted. Sende seas sellised gigandid nagu Siemens, Motorola, Schlumberger, Weatherford, Baker, Schneider Electric, MAN Turbo, Kenwood, Sumitomo, Kawasaki, Caterpillar.
Gazpromile lähedalseisev allikas kinnitas Vedomostile, et selline nimekiri on tõesti olemas ning programm on välja töötatud Venemaa suhtes sanktsioone rakendanud riikide ettevõtete jaoks. Samas tahaks Gazprom leida asendust ka nende riikide ettevõtete toodangule, mis sanktsioone ei ole rakendanud. Nii seisavad nimekirjas Valgevene, Iisraeli, India ja Argentina ettevõtted. Gazpromi esindajad ametlikes kommentaaridest keeldusid.
Valuutaostude osa Gazpromi kapitalikuludes on 21%. Sellel aastal peaks Gazpromi kapitalikulud olema 733 miljardit rubla. See tähendab, et välismaalt ostetava kauba eest peaks Gazprom maksma 154 miljardit rubla ehk 2,5 miljardit dollarit (siin on kasutatud majandusministeeriumi ametlikku prognoosi selleks aastaks, et dollari kurss on 61,5 rubla). Samas on investeeringute kava kinnitatud mullu detsembris, mil rubla kurss oli oluliselt madalam, nii et kulud võivad ulatuda ka 4 miljardi dollarini, kirjutab Vedomosti.
Kaks kolmandikku Gazpromi impordist on ekspertide sõnutsi lihtsamini asendatav, kuid näiteks Gazpromile vajaminevat süvameretehnoloogiat ostetakse vaid USA FMC Technologies, Cameron, GE Subsea ning Norra Akerilt.
Kui lääneriigid peaks sanktsioone laiendama ka energeetikasektori ettevõtete vastu, siis ei suuda Venemaa paljude projektidega edasi minna ning see oleks suur löök.
