Spartaki omanik on naftaärimees Leonid Fedun ning tol suvisel päeval tuli Krasnodarile võit 4:0. Galitski oli üliõnnelik.

Mees on ehe näide sellest, et Venemaal ei pea tingimata Putinile pugema, et rikkaks saada. Samuti ei ole mees selline miljardär, kes kunagi odavalt mõne riigifirma enda omandusse sai. Äri kasvab ja poliitika ei huvita meest mitte silmaotsaski.

Ta on jaekaubandusketi Magnit omanik ja suurim aktsionär. Ta alustas ühe väikese poekesega Krasnodaris, täna on tal 9020 poodi üle Venemaa ning töötajaid 240 000. Tegemist on suurima tööandjaga Venemaal, mis ei ole riigifirma. Galitski ei ole aga olnud ka valitsuse kriitik.

Magnit on jäänud geopoliitilisest kisklemisest suures osas kõrvale. Viimase kolme aastaga on keti käive kahekordistunud ning firma väärtus kolmekordistunud. Septembis tõusis Magniti käive võrreldes aasta varasema ajaga 34%. Seda suures osas tänu toidukaupade hindade tõusule riigis. Sanktsioonid on hoopis kasulikud.

„Kui asi puudutab poliitikat, siis istun ma kodus sohval ja söön popcorni. Vahel ma siiski varjun, et mitte kuuli keresse saada," ütles Galitski naljatledes ühes augustikuises intervjuus.

Mees hoiab üldiselt väga madalat profiili. Tema imetlejad peavad meest Venemaa versiooniks Sam Waltonist, kes alustas väikese poekesega Arkansases, millest kasvas välja Wal Mart - suurim jaekett maailmas.

Galitski on selle võrdluse peale öelnud naljaga pooleks: „Walton teenis varanduse, aga sõitis kasutatud autoga. Sellised inimesed tunduvad mulle kahtlased. Kui sa teenid raha, siis on ainult loogiline, et sa naudid sellest tulenevaid eeliseid."

Galitskil on loomulikult eralennuk ja -jaht, kuid tema kulukaim kirg on jalgpall. Ta on FC Krasnodari üles ehitades kulutanud 300 miljonit dollarit. Jalgpalliklubil on ka oma noorteakadeemia, kus on samuti tunda mehe enda kätt. Nimelt julgustab ta sealseid noori mängima lisaks jalgpallile ka malet, mis on tema teine suur kirg. See aitavat treenida aju, kiiret mõtlemist.

Ei ole mingi uudis, et toidutööstus on selline valdkond, mis on igasuguste kriiside poolt kõige vähem mõjutatav - inimene peab ju sööma. Nii on Magnit üle elanud igasuguseid aegu. Kohaliku analüütiku sõnul kulutab keskmine Venemaa leibkond toidule 38% sissetulekust.

90ndate lõpus elas Galitski üle ka kaks väga närvesöövat hetke. Kohalik maffia lasi tema kabinetiaknast sisse raketi. Kohalikud pätid jätsid veidi hiljem mehe ukse taha leinapärja, mis oli ilmselge ähvardus. Viimasel ajal selliseid seiku siiski ette tulnud ei ole.

Analüütikute sõnul võib Galitskist tulevikus saada Venemaa rikkaim mees. Alles eelmisel aastal algas Magniti agressiivsem laienemine Moskvasse ja Peterburgi.

Magnitit peetakse kõige paremini juhitud ettevõtteks Venemaal. Selleks kasutatakse aga ka veidraid meetodeid. Et hoiduda Venemaa ettevõtteid meeletult koormavast korruptsioonist, laseb Magnit oma ostujuhtidel läbida valedetektori teste - millal iganes on alust kahtlustada, et nad on millegagi sahkerdanud.

Magnit kasvab ja kasvab. Septembris sai neist Euroopa suurim jaekett, kui arvestada turuväärtust. Nad läksid mööda brittide Tescost.

Samas on Magniti käes vaid 6% Venemaa turust. Üldse on seal riigis jaekaubanduse turg eriline. Viis suurimat ketti hõivavad kokku 21% turust. Suurbritannias ja Saksamaal on need näitajad 60 ja 70 protsenti.

2018. aastaks loodab Magnit jõuda tähiseni 12 000 lähipoodi, 650 hüpermarketit ja 4500 kosmeetikapoodi.

Mis muud, kui soovida Galitskile õnne ja jõudu. Seda kõike võib väga palju vaja minna.