"Kreekas on võimul vasakpopulistlik valitsus, mille radikaalsem tiib vastutab põhimõtteliselt mitmeid Euroopa Liidu poliitikaid ja on muuhulgas Venemaa sõbralik. Euroopa Liidu laienemise üheks peaeesmärgiks on alati olnud tagada, et Euroopa riigid on stabiilsed ja Euroopalikke väärtusi järgivad," selgitas Kasemets.

"Nendest, peamiselt geopoliitilistest ja julgeolekupoliitilistest, põhjustest lähtuvalt võeti Kreeka ka pärast sõjaväelise režiimi kokkuvarisemist kiiresti Euroopa Liidu liikmeks ning hiljem eurotsooni liikmeks. Eurost lahkumisega kaasneb majanduslik aga suure tõenäosusega ka poliitiline kaos. Niisugustes oludes tõmbavad pikema kõrre tavaliselt radikaalid," lisas ta.