Kasemets: eurotoetused ei tohi olla eesmärk omaette, siis ei ole head tulemust loota

Praegu on uue hooga avanemas Euroopa Liidu selle perioodi vahendid, mida peetakse Eesti üheks võimaluseks majandust kasvatada. Ärileht uuris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Keit Kasemetsalt, milline oleks Eestile kõige mõistlikum suund nende vahendite kasutamiseks.

Kasemetsa sõnul on suur muutus võrreldes eelmise perioodi vahenditega, et otsetoetuste osakaal väheneb ja rohkem saab kasutada teisi instrumente ettevõtete tegevuse soodustamiseks.

"See oli mulle Eestis ettevõtjatega rääkides suur üllatus, et tihti jõudsid arutelud kiiresti sinna punkti, et teeks midagi sellist, millele saaks toetust. Kui mõtlemine on sedapidi, et teeme asju toetuse saamiseks ei too see kindlasti head tulemust. Peaks ikka tegema asju, millel on äriline potentsiaal," leidis Kasemets.

Teine aspekt on Kasemetsa sõnul see, et peab tähelepanelikult jälgima, kuidas rahastamismahud hakkavad tööturgu mõjutama ja tuleb vältida seda, mis juhtus eelmisel perioodil kui suured rahastamismahud tõid tööturule pinge, ehituses läksid palgad kõrgeks ning teistes sektorites tekkis tööjõupuudus.

"Kui me praegu Ida-Viru puhul räägime, et inimesed ei leia uut tööd, siis toona tekkis pigem vastupidine probleem. Ettevõtjad olid väga mures, et tööstusest läksid inimesed ära ehitusse, sest palk oli kõrgem," selgitab Kasemets. "Ka politseist ja kaitseväest läksid mehed ehitusfirmadesse tööle."

Raha tuleb jaotada ühtlaselt

Praegu uute investeeringutega alustades on meil tööhõive juba kriisieelsel tasandil. Tööpuudus on väike ning laias plaanis väga madal. "Peab tähelepanelikult jälgima, et riigi investeeringud ei tekitaks tasakaalustamatust tööturul. Investeeringuraha tuleb jaotada aastate peale võimalikult ühtlaselt," leiab Kasemets.

Kolmas aspekt on kulude jätkusuutlikus. Kasemetsa hinnangul me nägime eelmisest perioodist,et uued investeeringud eeldavad ka suuremat ülalpidamise kulu tulevikus. "See reaalselt tähendab suuremaid püsikulusid, mida ei saa enam struktuurivahenditest katta, vaid tuleb oma eelarvest leida," selgitas ta.

"Peaksime jääma konservatiivseks ja fokusseeritult lähenema nendele investeeringutele, et mitte üle avalikus sektoris üle investeeridaja tekitada niisuguseid kulusid, mis hiljem ei ole kestlikud," rõhutab Kasemets. "Pigem investeerida nendesse valdkondadesse, kus on tõesti ka reaalne majanduskasvu potentsiaal."