Oktoobri lõpuks peavad kõik Eesti äriühingud esitama äriregistrile andmed tegeliku kasusaaja kohta, olgu tegemist ühemehefirmade või suurkontsernidega. Andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine toob kaasa rahatrahvi kuni 32 000 eurot.

Kalda ja Papi kinnitusel on see nõue praegusel kujul mõttetu.
„Me teeme era- ja riskikapitali assotsiatsiooniga ettepanekuid, kuidas seda situatsiooni parandada. Minu ettepanek oli tegelike kasusaajate andmete kogumine äriregistris ära lõpetada, mis on meeletu bürokraatlik koormus. Sain juristilt vastuse, et seda ei saa lõpetada, kuna see on direktiiviga ette nähtud,“ rääkis Kalda.

Ühtlasi ütleb aga direktiiv Kalda sõnul seda, et neid andmeid ei tohi kasutada näiteks oma kliendi tausta uurimiseks. „Nii oled sa sunnitud andmeid esitama, aga kasutada neid keegi ei tohi. See on täiesti jabur, mis äriregistris toimub! Lihtsalt massiline bürokraatlik koormus, ilma igasuguse mõtteta,“ rääkis Kalda.

Loe pikemalt Äripäevast.