Katlamajasõjas oodatakse vaherahu
REIN SIKK
Virumaa
Püssi linn ehitas endale kuue miljoni krooni eest katlamaja, kuid vastne linnapea Enno Mägar peab võimalikuks, et ka Repo vabrikud hakkavad oma katlamaja sooja linnaelanikele müüma.
"Loomulikult pole siis enam linna kauba vahendajana tarvis," selgitas Mägar, kelle valitsetavas linnas on kaks katlamaja, mis suudaksid soojaks kütta ligi 15 000 elaniku korterid. Püssis on kokku vaid 2000 elanikku.
Eelmise linnavalitsuse tagasi astuma sundinud katlamajakonflikt puhkes Püssis mulluste kohalike valimiste eel, mil nii linn kui selle suurim tööandja Repo Püssi vabrikud investeerisid teineteise teadmata katlamajade ehitamiseks kuus miljonit krooni, lootes linna kütmine enda kätte saada.
Linna katel töötab masuudiga, mille homne hind on teadmata. Repo vabrikute katel aga töötab hakkpuidu ja põlevkiviga. Hakkpuit on kombinaadi tootmisjääk, mille varudest piisab katla kütmiseks 11 aasta jooksul.
"Linn pole ettevõtte ripats," leidis mullu linnavolikogu esimees Eha Meiel Repo vabriku soojast keeldudes. Linna soojavarustust püüti tehasest eraldada alates 1995. aastast, et Püssis ei korduks Võhma ja Oru tragöödiad.
Samas ei pidanud majandusministeerium linna katlamaja ehitamist efektiivseks, seetõttu jäi Püssil saamata 2,5 miljonit krooni valitsuse abiraha.
"Ma ei oska öelda, kas linnale oma katlamaja ehitamine oli viga," arutles linnapea Mägar. 12,6-miljonilise eelarvega linnal on vaja katlaostu eest tasuda kuus miljonit krooni Maapangast võetud laenu.
Linnapea Mägari arvates pole võlakoorem Püssile ülejõu käiv. "Võime tasuda ka tulevikus ja ühekorraga," ütles ta Maapanga võlakirjade tagasilunastamist kommenteerides. Võlakirjade intressina tuleb aastas tasuda 840 000 krooni. Võlg tuleb lunastada aastaks 2002.
Kõige tähtsamaks peab Mägar võimalust, et tänu linna juhtkonna vahetusele suudavad Püssi ja Repo vabrikute esindajad enam kui aasta kestnud sissisõja järel viimaks ühe laua taha istuda ja olukorda arutada.
