Tegelikult on Eesti lipu all sõitvate kaubalaevade arv olnud väike ja langustrendis terve viimase kümnendi. 2003. aastal sõitis Eesti lipu all 38 kaubalaeva, aga 2012. aastal ainult neli. Pärast 2014. aastat, kui veebruaris kustutati Eesti laevaregistrist segalasti-konteinerlaev Kurkse ja aprillis tema sõsarlaev Kalana, pole Eesti lipu all enam ühtegi tõelist kaubalaeva.

See aga ei tähenda, et laevad ja laevandus on Eestist kadunud. Eesti reederid ehk laevaomanikud opereerivad ligi 60 kaubalaevaga, kuid need on registreeritud teiste riikide registrites. See näitab ilmekalt, et Eesti laevaregistrid ei ole maailma mastaabis konkurentsivõimelised.

Sellesse, et laevanduse olukord võiks lähiajal paraneda, suhtutakse Eestis pigem skeptiliselt.

Laevandusspetsialistide hinnangul on selle põhjus lihtne: erinevalt teistest Läänemere-äärsetest riikidest ei paku Eesti laevanduses ühtegi maksusoodustust. See paneb meid naabrite kõrval äärmiselt kehva olukorda. Soomes tagastatakse kaubalaeva laevapere liikmele kogu tulumaks ja seetõttu on soomlastel üle 100 kaubalaeva. Norral on kaubalaevu ligi 600 ja Hollandil 744.

Õigupoolest on tegu üsna vana looga, mida võib Eesti laevanduses lausa suundumuseks pidada. Kuna Eesti riik hoiab ühetaolisest maksusüsteemist tugevalt kinni, on kaubalaevadel soodsam sõita mõne teise riigi lipu all.

Kuigi Eesti lipu all enam laevu ei sõida, ei pea rahandusministeerium laevade Eestisse meelitamiseks sektorile maksusoodustuste tegemist vajalikuks.

Erand olgu põhjendatud

Meedias on varem ilmunud hinnanguid, et üks rahvuslipu all töötav meremees loob koduriigis kolm kaldal asuvat töökohta ja see kompenseerib maksusoodustuse tõttu saamata jäänud tulu. „Võimalike maksusoodustuste oletatav mõju Eesti lipu all olevate laevade arvule ja sellega seotud kaldasektorile vajab analüüsi ja põhjendusi,” sõnas rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu.

Ministeerium rõhutab, et maksusoodustuse kehtestamiseks peab olema kindlaks määratud eesmärk ja põhjus, miks just see või teine maksumeede on eesmärgi saavutamiseks (kõnealusel juhul laevade Eesti lipu alla toomiseks) kõige sobilikum. „Ühe sektori jaoks tehtav erand peab olema selgelt põhjendatud, sest üldjuhul tähendab see ülejäänud maksumaksjatele täiendavat kulu,” selgitas Heinapuu.

Eesti on siinses piirkonnas erandlik, sest ei tee mingeid soodustusi laevandussektorile.

Laevanduse olukord peegeldab tegelikult laiemat probleemi. Praegune maksusüsteem ei soosi ettevõtteid ja majandusvaldkondi, mis konkureerivad mitte ainult teiste Eesti ettevõtetega, vaid ka rahvusvaheliselt. Kui tegemist on riikidevahelise konkurentsiga, siis loeb see, kui head keskkonda suudab riik ettevõtjale pakkuda. Sellesse, et laevanduse olukord võiks lähiajal paraneda, suhtutakse Eestis pigem skeptiliselt. Esiteks on vaja valitsuse konsensust, aga üksmeelele jõudmist ei peeta eriti tõenäoliseks. Samuti tuleb mängu aspekt, et tegemist on pikaajalise protsessiga, mille vilju praegune valitsus maitsta ei saa. Seetõttu pole nad motiveeritud probleemiga aktiivselt tegelema.

Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu juht Jüri Lember end teemat lahates tagasi ei hoidnud ja nimetas otsustajaid sisuliselt ignorantideks. „Riigipoolsed laevandustoetused, mis on Euroopa Liidus ühena vähestest koos põllumajandustoetustega lubatud, jäävad meie poliitikutele sedavõrd kaugeks, et niipea kui teema üles võtad, on tõrges vastuseis,” kritiseeris Lember.

Reisilaevade olukord nii hull ei ole. Paari aasta taguse seisuga oli neid Eesti lipu all paarkümmend. Kuna reisilaevade puhul on tööjõukulude osakaal väga suur, siis praeguste palgatasemetega on neil veel mõistlik olla Eesti lipu all ehk maksukeskkonnas.

Tallinki laevadest sõidab Eesti lipu all praegu seitse laeva, kuid laevafirma arvab, et riik ei paku neile selles vallas toetust. „Eesti on siinses piirkonnas erandlik, sest ei tee mingeid soodustusi laevandussektorile, mis on ometi väga suur kohalikku tööjõuturgu panustaja ja turismitööstuse mootor,” ütles laevafirma kommunikatsioonijuht Luulea Lääne.

Üks Eesti lipu all seilav keskmise suurusega kaubalaev tooks riigile registritasudena ning sertifikaatide väljastamise ja muude tegevustega 20 000–25 000 eurot aastas. See maksulaekumine tekib kohe, kui Eesti laevaregistrisse lisandub laev. Pikemas perspektiivis hakkab riigi maksutulu suurenema Eestisse loodavate laevandusettevõtete ja neid teenindavate ettevõtete lisandumiselt.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel käis koos töögrupp, kelle mudel-arvutused näitavad, et 20-aastase perspektiiviga suureneks riigi maksutulu 250 laeva pealt 245 miljonit eurot. See tähendab SKT osakaalu 1,1%-list suurenemist. Kui laevu oleks registris 490, oleks see summa 794 miljonit eurot.

Allikas: veeteede amet