Eesti Kaubandus-Tööstuskoda soovis oma kaebusega mõista Eesti Vabariigilt välja II muutmise seadusega tekitatud kahju summas 256,61 eurot.

Halduskohus leidis, et kuigi maksumäära alandamise ärajätmine riivas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kui sotsiaalmaksu maksja õigusi, kuid mitte sellisel määral, et see annaks aluse kahjunõude rahuldamiseks.

Maksumäära langetamise ärajätmise näol ei olnud vaidlusalusel juhul tegemist avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega. Maksukorralduse seadus näeb küll ette, et maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma kuus kuud, kuid seda üldjuhul, st tegemist ei ole absoluutse reegliga.

Maksupoliitika muutmine seoses valitsuskoalitsiooni vahetumisega on Riigikogu õigus, millesse kohtu sekkumise võimalused on piiratud. Eelnimetatud asjaolude tõttu ei olnud riigivastutuse seadusest tulenevad kahju hüvitamise eeldused täidetud ning halduskohus jättis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kaebuse rahuldamata.

Sotsiaalmaksuseaduse kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt summalt. 2015. aasta juunis vastu võetud seadusemuudatusega otsustas Riigikogu langetada alates 1. jaanuarist 2017 sotsiaalmaksu määra 32,5%-ni.

19. detsembril 2016 võeti vastu järgmine muudatus, millega otsustati see vähendamine ära jätta ehk jätta endiselt kehtima 33%-line maksumäär. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda leidis, et nimetatud II seadusemuudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vaheline aeg oleks pidanud maksukorralduse seadusest tulenevalt olema vähemalt kuus kuud ning kuivõrd kaebaja oli arvestanud, et 1. jaanuarist 2017 sotsiaalmaksu määr alaneb, tekkis talle kõrgema maksukohustuse näol kahju.

Otsuse võivad pooled vaidlustada Tallinna Ringkonnakohtus 30 päeva jooksul.

Kaubanduskoda kaalub otsuse vaidlustamis ringkonnakohtus.

„Loomulikult ei vastanud kohtu tänane otsus meie ootustele, kuid kuna tegemist on põhjaliku otsusega ning õiguslikult keeruka vaidlusega, siis vajab kohtu argumentatsioon läbitöötamist, misjärel saame otsustada edasikaebamise. Esimesel otsusega tutvumisel kaldume pigem edasikaebamise poole,“ ütles kaubanduskoja peadirektor Mait Palts.

Paltsi sõnul on lisaks algsele küsimusele, kas kuue kuu reegel üldse kehtib või mitte, kerkinud nüüd juurde ka küsimus, kas juhul, kui seadusandja ise seadust rikub ja tekitab sellega kahju, on kahju kannatanul üldse võimalik tekkinud kahju hüvitamist nõuda või tuleb möönda, et seadusandja võib endale reeglid kehtestada ja sama lihtsalt ka neist mööda vaadata. „Meie põhiküsimuses, et millistel tingimustel siis ikkagi seadusesse kirjutatud kuue kuu reegel maksumuudatustes kehtib, me esmapilgul kohtulahendist vastust ei saa. Seega on õigusselguse osas probleem jätkuvalt üleval,“ rõhutas ta.