Kaubanduskeskustes ootavad pangad ruumijärjekorras
„Pirita, Nõmme, Haabersti, Järve,“ loeb Hansapanga jaepanganduse tegevdirektor Margus Rink üles neli kohta, kuhu Hansapank kiiremas korras kontori avaks, kui sealsetes kaubanduskeskustes või nende läheduses korraliku 200–300-ruutmeetrise kontori jaoks pinna saaks. „Pirita ja Nõmme, Jõhvi,“ loetleb Nordea Panga jaepanganduse juht Toivo Annus paiku, mida tema pank sihikul hoiab. SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ahti Asmann kinnitab samuti ruumikitsikust kaubanduskeskustes ja lisab, et hea äripinna puudus on ka Tallinna magalarajoonides.
Asmann märgib, et kaubanduskeskuste omanikud peavad pankasid väheatraktiivseteks rentnikeks ja pakuvad pinda eelkõige kaubandusettevõtetele. Ringil on rääkida lugu, kuidas Hansapank taotles pinda Viru keskuse aatriumis ehk kõige kesksemas kohas, aga keskus suunas Hansapanga oma kontseptsioonile viidates hoopis suhteliselt kõrvalisele teenuste tänavale.
Otsivad tõmbekeskusi
Eelnev jutt ei tähenda, et pankasid huvitaksid üksnes kaubanduskeskused. “Otsime rendipinda tõmbekeskustes,” räägib Rink. “Nõmmel näiteks pole suuremat kaubanduskeskust ja seal me vaatame büroopindade poole.”
Käidavas kohas äripinna rentimine on teadagi kallis lõbu. Internetivaimustuse kõrgaastatel uskusid nii mõnedki pankurid, “uue majanduse” gurudest rääkimata, et internetipank suudab kontorid suures osas asendada. Nii ei ole läinud, sest paljude pangatoodete: laenude, liisingute, pensioni- ja investeerimisfondide jms müük ei edene, kui klient ja pankur näost-näkku suhelda ei saa.
“Sellest on vähe, kui pank kuulutab reklaamis, et on parim või pakub parimaid tingimusi,” selgitab Annus, miks kontorivõrk internetipanganduse ajastul jätkuvalt väga tähtis on. “Tegelikult on ju klient see, kes otsustab, mis on talle parim. Kontoris saab pank kõik kliendi soovid ja ootused ära kuulata ja teha siis pakkumise, mis tõesti on kõige parem.”
Asmann räägib, et SEB Eesti Ühispank saab internetikanali kaudu üle poole kontaktidest, kuid lepingu sõlmimiseni interneti vahendusel jõutakse nõustamist vajavate toodete puhul vaid vähem kui kümnel protsendil juhtudest, samas kui otsekorralduste puhul on vastav näitaja 50 protsendi ringis.
Ka hansapankur Rink ütleb, et nõustamist vajavate toodete puhul toimub kontorites ca 90 protsenti müügist. Erandiks on vaid väikelaen, mille lepingutest sõlmib Hansapank interneti kaudu umbes 20 protsenti. Ringi sõnul on parimaks müügikohaks just kaubanduskeskustes asuvad kontorid – esiteks käib neis väga palju rahvast ja teiseks satub neisse sageli uusi kliente. “Ei teki olukorda, kus kõik kontorit külastavad kliendid on näiteks vabatahtliku pensionikindluse juba ostnud või kolm korda kindlalt ära öelnud,” räägib ta.
Uudised uute pangakontorite avamisest ja väga populaarseks osutunud Hansapanga pangabuss ei tähenda siiski, et internetipanganduse tähetund on möödas. Asmann: “Hetkel teeme rahalisi kulutusi küll rohkem kontorivõrgu arendamisse, aga see ei tähenda, et oleksime seda internetikanalist enam tähtsustanud.” Rink ja Annus kinnitavad sama – konkurentsis püsimiseks peab arendama mõlemat. Klient, kellel pole suurt sularahakäivet ning kes parajasti pole sõlmimas mõnd suurt lepingut, saab ja enamasti ka tahab pangaga suhelda pangas käimata, s.t interneti kaudu.
Asmann arvab, et internetipank areneb lihtsalt tehingute tegemise keskkonnast – nagu ta on praegu – siiski järjest enam ka lepingute sõlmimise keskkonnaks.
“Näiteks ID-kaardi kasutamise levikuga võib siin tekkida tulevikus uusi arenguid,” märgib ta.
* * *
Kas võib tulla uus kontorite sulgemise laine? Vaevalt
•• Kuigi pangakontorite avamise trendile annab Eestis kõvasti hoogu juurde majandusbuum, on vähetõenäoline, et buumi seisakuks või languseks pöördumisele järgneks kontorite sulgemise laine.
•• Toivo Annus ütleb, et Nordea praegune laienemine tähendab panga regionaalse esindatuse loomist ja küsimus kontorite võimalikust sulgemisest pole seepärast üldse asjakohane. Kui Nordea tahab üle Eesti esindatud olla, läheb tal praegu avatavaid kontoreid vaja igal ajal.
•• Ahti Asmann räägib, et isegi majanduslanguse aastatel säilib inimestel vajadus pangateenuse järele ja esmajoones jaotusvõrgu kallale minna pole mõistlik. “Kui tekib vajadus kulusid kokku hoida, siis leiab kindlasti ka muid võimalusi eesmärgi saavutamiseks,” lubab ta.
•• Margus Rink ütleb, et arvestusi, kui suurt kokkuhoidu annaks paarikümne tagasihoidlikumate tulemustega kontori sulgemine, on Hansapangas tehtud – aga järeldus on, et kokkuhoid oleks nii väike, et selle pärast ei tasu panga mainet rikkuma hakata. Kokkuhoid poleks väärt seda nurinat, mis klientide seas sulgemistest tõuseks.
•• Annus ennustab, et kontorite sulgemisteni läheks Eestis asi vaid siis, kui juhtub, et mõned pangad majandusraskuste survel ühinema peavad. “Sel juhul vaadataks, milliste kontorite teeninduspiirkond kattub ja optimeeritaks kontorivõrku.”
Visioon 2001 - Jüri Mõis: asukoht ei määra midagi
•• „Pangandus on muutunud nii rahvusvaheliseks, et panga füüsiline asukoht ei määra enam midagi,” rääkis 2001. aasta talvel, kui päevakorras oli SEB-i ja Swedbanki ühinemine, tollal Tallinna linnapea ametit pidanud Hansapanga asutaja Jüri Mõis. „Kui siin tõstetakse hindu, hakkame Helsingi internetipankades oma arveid hoidma ning Helsingi pankadest laenu võtma,” rahustas ta konkurentsi kadumise kartjaid.
•• Et SEB-i ja Swedbanki liitumisest asja ei saanud ja Eestis monopolpanka ei tekkinud, siis rangelt võttes on Mõisa visioon ümber lükkamata – kohalik konkurents pole lasknud pankade teenustasudel ja laenuintressidel väljakannatamatult kõrgele tasemele tõusta.
Vt EPL Online 22.02.2001
