Kaubanduskoda: lisaks aktsiisidele jääb saamata ka käibemaks, mille summat rahandusministeerium "ei oska" arvutada

 (359)
Lisatud rahandusministeeriumi kommentaar!

Piirikaubanduse uuringu tutvustus. Marje Josing ja Mait Palts
Piirikaubanduse uuringu tutvustus. Marje Josing ja Mait PaltsFoto: Karin Kaljuläte

Kaubandus-tööstuskoja juhi Mait Paltsi sõnul jäi alkoholitootjate arvestuste järgi eelmisel aastal Lätis müüdud alkoholi arvelt Eestil saamata ka 17,9 miljonit eurot käibemaksu. Koda on korduvalt küsinud hinnanguid ja arvutusi ka rahandusministeeriumilt, aga nemad ei oskavat piirikaubandusest saamata jäänud käibemaksu arvestada.

2018. aastal prognoositakse arvestuslikult lõunapiiri arvelt saamata jäävat käibemaksu 29,1 miljonit ja 2019. aastal 37,2 miljonit eurot. Prognoosid puudutavad üksnes Lätist ostetavaid alkoholitooteid, mitte kütust, toidu- ega ehituskaupu, mille ostmine suurenes eelmisel aastal samuti hüppeliselt.

Rahandusministeerium kommenteeris Paltsi väidet, et 2017. aasta septembris avaldatud prognoosi kohaselt oli möödunud aastal Lätist ostetavatelt alkohoolsete jookide arvestuslik käibemaks ligikaudu 19 miljonit eurot. Analüüsil põhineva täpsustatud arvulise hinnangu avaldavad nad aprillis kevadise majandusprognoosi raames.

KI

2018. aastaks on planeerinud riik 333 miljonit eurot alkoholiaktsiiside laekumist, 2019. aastal on riigieelarve strateegia järgi planeeritud laekuma 353,7 miljonit. Tuginedes senistele müüginumbritele prognoosivad alkoholitootjad, et tänavu laekub alkoholiaktsiise ca 223 miljonit ja 2019. aastal ca 212 miljonit.

Seega ennustavad alkoholitootjad, et riigieelarvesse jääb laekumata tänavu ca 110 miljonit ning 2019. aastal ca 141 miljonit.

-40 väikekauplust

Koda tõi välja, et eelmisel aastal suleti ligi 40 väikekauplust osaliselt aktsiisipoliitikast tingitud piirikaubanduse tagajärjel.

Põhjapiiri kaubandus on kukkunud kolm korda ja hääbumine mõjutab Eestit külastavate turistide arvu ning seeläbi mitmeid teisi majandusharusid. Lõunapiirile tekkinud kaubandus on koja sõnul pannud tugeva surve alla kodumaise joogitööstuse ning kohaliku kaubanduse.

Kaubanduskoda tegi ettepaneku loobuda edasistest aktsiisitõusudest ja kaaluda nende alandamist, kuid konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul tooks näiteks aktsiiside alandamine kaasa Eestis hinna alandamise ja seeläbi siinse tarbimise kasvu. Pealegi pole Eestis sellist kogemust, kus alkoholi hinda alandatakse. "Kui eesmärk oli ju tarbimise vähenemine, siis kõige hullem ongi see, et tarbimine on jäänud samaks või suureneb, aktsiisid läheva Lätti, aga tervisekahjude ravikulusid kaetakse ikka Eesti eelarvest," rääkis Josing.

Loe veel

Kaubandus-tööstuskoja tellitud uuring näitab, et spetsiaalselt alkoholi ostmiseks Lätti sõitnute osakaal kasvas aastaga enam kui 2,5 korda.

Kui 2016. aasta kohta ütles veel 21% uuringule vastanutest, et on Lätis alkoholi järel käinud, siis nüüd on piirikaubanduse harrastajaid üle kolmandiku ehk 35%.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare