Eesti kaubandus-tööstuskoda pöördus riigihalduse ministri Janek Mäggi poole ettepanekuga muuta kohalike omavalitsuste rahastamise põhimõtteid selliselt, et füüsilise isiku tulumaksust laekuks teatud osa endiselt elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ja teatud osa töökohajärgsele omavalitsusele.
Lisaks võiks koja hinnangul kaaluda lahendust, mille kohaselt laekuks omavalitsusele ka teatud osa juriidiliste isikute tulumaksust. "Nende muudatuse peamine eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni aidata kaasa töökohtade loomisele ning piirkonna ettevõtluse arengule," kirjutas koja peadirektor Mait Palts.
Paltsi sõnul on probleemiks see, et praeguse seaduse järgi ei ole KOV-ide ülesandeks töökohtade loomisele kaasaaitamine ja kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamine. "Ka tänane maksusüsteem ei motiveeri omavalitsusi ettevõtluskeskkonna arengule ja töökohtade loomisele kaasa aitama."
Kohalike omavalitsuste peamiseks tuluallikaks on füüsilise isiku tulumaks, mis näiteks 2016. aastal moodustas ca 56 protsenti omavalitsuste eelarvete tuludest. Tulumaksuseaduse kohaselt laekub füüsilise isiku tulumaks üksnes füüsilise isiku elukohajärgse omavalitsuse eelarvesse. "Seetõttu on omavalitsused peamiselt huvitatud sellest, et valla/linna elanikel oleks töö ja kõrged sissetulekud. Samas ei ole KOV-id otseselt huvitatud, et töökohad asuksid nende omavalitsuse territooriumil, sest üksikisiku tulumaks laekub elukohajärgse, mitte töökohajärgse omavalitsuse eelarvesse," ütles Palts.
Kohalikelt ettevõtetelt laekuv tulu moodustab aga tema sõnul väga väikese osa KOV-ide eelarvete tuludest. Ettevõtted maksavad valla/linna eelarvesse kohalikke makse, kuid selle osakaal oli KOV-ide eelarvetes 2016. aastal alla 1%, tõi Palts näiteks.
"Kaubanduskoda teeb ettepaneku muuta tulumaksuseaduses sätestatud füüsilise isiku tulumaksu laekumise põhimõtteid selliselt, et teatud osa füüsilise isiku tulumaksust laekuks endiselt elukohajärgsele omavalitsusele, kuid teatud osa tulumaksust laekuks ka töökohajärgsele omavalitsusele. Kui täna laekub füüsilise isiku elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,86% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust, siis Kaubanduskoja ettepaneku kohaselt võiks edaspidi nii elukohajärgsele omavalitsusele 5,93% kui ka töökohajärgsele omavalitsusele laekuda võrdselt 5,93% füüsilise isiku maksustatavast tulust," arvas ta.
See tähendab, et 50% omavalitsustele laekuvast tulumaksust läheks endiselt elukohajärgsele omavalitsusele ning 50% töökohajärgsele omavalitsusele. "Muudatuse tulemusena läheks omavalitsuste vahel ümberjaotamiseks maksimaalselt ca 500 mln eurot," sõnas Palts.
