"See, kui rikastes Euroopa riikides kehtivad varamaksud või kaalutakse nende sisseviimist, ei tähenda, et need meile sobiksid," kirjutab Palts koja väljaandes Teataja, vahendas BNS.

"Tõele näkku vaadates on suur osa meie "rikkusest" ju näilik ja põhineb suuresti laenudel."

Kui arvestada varasid netosummades ehk lahutada neist kohustustused, "ei jää väga palju järele ja maksubaas kuivab olematuks", märgib Palts.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) soovitas oma kuu algul avalikustatud Eesti majandusülevaates vähendada kõrgeid tööjõumakse, suurendades majanduskeskkonda vähem moonutavate maksude osakaalu, sealhulgas vara- ja kinnisvaramakse, keskkonnatasusid ning aktsiise. Samuti soovitas OECD muuta Eesti eelarvepoliitika vähem sõltuvaks majandustsüklist ehk majanduskasvudest ja -langustest.

Paltsi sõnul tuleb alati arvestada taustsüsteemiga, riigi rikkuse või vaesuse astmega ja sellega, milline on kohaseim viis ettevõtluses loodud lisandväärtuse ümberjagamiseks maksusüsteemi kaudu. "Paraku ongi erinevate ettepanekute tegijatel sageli raskusi just selle taustsüsteemi mõistmisega," kirjutab Palts.

Riigieelarve vähenemine kriisiaegadel on sundinud Paltsi sõnul avalikus sektoris "tegema mitmeid asju efektiivsemalt ning kulusid kärpima". "Kas see oleks toimunud ka siis, kui maksutulud oleksid jäänud samaks? Kahtlen," kirjutab Palts.

Palts tõstis maksundust edasiviivana esile maksupettustega võitlemise arutelu. "Kaubanduskoda tegi juba enam kui kaks aastat tagasi nii justiitsministeeriumile kui ka rahandusministeeriumile ettepaneku vaadata üle maksupetturite suhtes rakendatavad võimalikud sanktsioonid, sealhulgas ärikeeldude rakendamise võimalus," kirjutab Palts.

Praeguseks on Paltsi sõnul idee vähemalt laiema arutelu objekt, kuigi eelnõusid pole veel valminud. "Loodame, et need siiski varsti valmivad, sest ausa konkurentsi tagamisel mängib maksupettustega võitlemine äärmiselt olulist rolli ja siin ei ole põhjendamatu otsustega viivitamine mõistlik," kirjutab Palts.