Kaubanduskoja juht: Rakvere töötülis on jäänud selgusetuks, milliseid numbreid uskuda ja milliseid mitte

 (34)
Kaubandus- ja tööstuskoja peadirektor Mait Palts
Kaubandus- ja tööstuskoja peadirektor Mait PaltsFoto: Eero Vabamägi

Kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts kirjutab HKScani juhtkonna ja töötajate vahel lahvatanud palgavaidluse taustal, et soov kõrgema palga järgi on kõigil ja alati. Eriti ilmekalt kerkivad sellised näited aga siis, kui mingil põhjusel on ajakirjandusest ja statistikast pidevalt lugeda, et palgad üha kasvavad.

Ärileht avaldab Paltsi kommentaari täismahus:

Tahtmata konkreetselt Rakvere lihatööstuses tekkinud erimeelsuseid kommenteerida, tuleb sellistel puhkudel siiski alati meelde kaks tõsiasja. Esiteks, oma erimeelused peavad lahendama need, kelle vahel see on tekkinud ning enamasti ei aita lahenduse kiirusele või konstruktiivsusele kuidagi kaasa kogu vaidluse viimine ajakirjandusse. Eriti veel juhul, kui seda teeb näiteks üks pool sõltumata pooltevahel sõlmitud kokkuleppest, et nii ei tehta. Ning teiseks - räägitagu faktidest. Kui lahendus on eesmärk, siis peavad mõlemad pooled heas usus ja kokkuleppeid austavalt, selle poole püüdlema.

See, et töötajatel on soov kõrgema palga järele on täiesti mõistetav ja normaalne. See on alati nii olnud ja on igal pool. Eriti ilmekalt kerkivad sellised näited aga siis, kui mingil põhjusel on ajakirjandusest ja statistikast pidevalt lugeda, et palgad üha kasvavad. Seejuures ei süveneta aga sellesse, et kasv on tulnud näiteks avaliku sektori tasude tõusust või inseneride ja kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide tasude kiirest kasvust, keda meil juba aastaid napib.

Fakt on aga see, et statistikaameti veebilehe esilehel on kuvatud käesoleva aasta teise kvartali keskmise brutokuuplaga number, mis on 1242 eurot. Netopalgaks teeb see ca 990 eurot ning tööandja otsesed kulud sellise palga maksmiseks kokku on ca 1660€. Ja kui minna veel täpsemaks, siis tasub külastada maksuameti kodulehte, kus näha keskmised töötasud ka maakondade ja tegevusalade lõikes. Lääne-Virumaal oli juunis keskmiseks brutokuupalgaks näiteks 1010 eurot, Põlvamaal aga kõigest 793 eurot kuus. Need on brutosummad.

Ei julge uskuda, et tööandja palka rohkem ei tahaks maksta kui see võimalik oleks, sest motiveeritud töötaja on ka tulemuslikum.

Kui soovida veel detailsemaks minna, siis on oluline mõista kui palju inimesi sellist töötasu saavad. Väga ümmarguselt võttes, teenivad 2/3 töötajatest allapoole keskmist töötasu ning 1/3 üle keskmise. Kokku on maksuameti andmeil Eestis ca 540 000 palka saanud töötajat. Neist ca 143 000 saavad brutopalgana enam kui 1500 eurot kuus ning palgavahemikus 1001-1500 on ca 121 tuhat töötajat. Kõik ülejäänud (ca 276 000) jäävad palgatasemele alla 1000 eurot kuus bruto. Netos veelgi vähem. On seda palju või vähe on eraldi küsimus, kuid see on reaalne pilt sellest, millised on palgad.

Mille alusel tööandjad töötajatega palku kokku lepivad, on kordades keerulisem. Millist rolli mängivad konkreetse töötaja oskused, kogemused, ettevõtte kasumlikkus jne.

Rakvere puhul on meediapilti vaadates palga teema olnud peamine, kuid mingil põhjusel on algusest peale olnud selgusetu, millistest numbritest rääkides saab neid uskuda ja millal mitte. Alustati 400 euro (alla alampalga) juurest ning lõpuks on jõutud selleni, et vist on ikka juba üle 900 euro/kuus. Eks siin peitub samuti üks põhjus, miks selliseid vaidlusi meedias lahendada ei ole kõige mõistlikum. Omavahel saab rääkida faktidest. Meediasse minnes on sellisel puhul tööandja tavaliselt seotud tingimusega, et tööleping on konfidentsiaalne ning ta ei soovi võtta ka riski, et keegi teda selle tingimuse rikkumises süüdistama tuleb ja täiendavat kahju nõuab.

Ei julge kuidagi ka uskuda, et tööandja palka rohkem ei tahaks maksta kui see võimalik oleks, sest motiveeritud töötaja on ka tulemuslikum. Aga nagu öeldud, olgu see tööandja ja töövõtja vahelise kokkuleppe küsimus. Ja lõpuks on avatud konkurentsi tingimustes ka töötajad ja töövõtjad. On täiesti normaalne, et töötaja soovib oma teenuse eest rohkem palka ning samuti on normaalne kui tööandja selle eest rohkem ei soovi maksta ning kolmandaks on normaalne seegi, et töötaja otsib sellisel juhul teisi tööandjaid, kes tema teenust on nõus kõrgemalt hindama. Keegi ei peaks saama vähem palka kui ta on välja teeninud ja kui palju tema teenus maksab. Kuid selle panebki lõpuks paika turg ja õnneks mitte riik ega ametiühingud

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare