Kaubanduskoda: kõige suuremaid probleeme tekitab ettevõtjatele maksukeskkond
Eelmise aasta aprillis küsis Kaubandus-tööstuskoda oma liikmetelt, milliste probleemidega on nad erinevates õigusvaldkondades kokku puutunud. Ettevõtjaid tõid välja mitmeid probleeme, alustades maksuõigusest ning lõpetades riigihangetega. Kõige suuremat muret valmistas küsitlusele vastanud ettevõtjatele maksukeskkond, kirjutab koja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.
Paljud ettevõtjad kurtsid selle üle, et maksuseaduseid muudetakse tihti, muudatustele ei eelne põhjalikku mõjude analüüsi ning muudatustega kohanemiseks ei anta ettevõtjatele piisavalt aega. Üks ettevõtja kirjeldas olukorda järgmiselt: „Eelmisel määrusel ei jõua tint kuivadagi, kui juba uus õigusakt on sahtlis valmis.“
Maksukeskkond – enam ei saa muudatusi ellu viia üleöö
Maksukeskkonna ettenähtavuse suurendamiseks esitasime eelmise aasta sügisel Riigikogule ettevõtjate ühispöördumise, millele andis oma toetusallkirja ligi 1300 ettevõtjat ja ettevõtlikku inimest. Pöördumises tegime muu hulgas ettepaneku, et maksumuudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt pool aastat. Riigikogu võttis vastavasisulise muudatuse vastu veebruari keskel ning muudatus jõustub selle aasta 1. juulil.
Seega edaspidi peab riik maksumuudatusi aegsasti ette planeerima ning andma ettevõtjatele mõistliku aja muudatustega kohanemiseks. Muidugi võiks minimaalne etteteatamistähtaeg olla pikem kui pool aastat, kuid arvestades viimaste aastate näiteid (autode käibemaksustamise muudatused, käibedeklaratsiooni lisa kehtestamine), on see ikkagi edasiminek ning annab ettevõtjatele suurema kindlustunde, et üleöö maksuseaduseid ei muudeta.
Ettevõtjad tõid ühe probleemina välja ka kõrge maksukoormuse, seda eelkõige tööjõumaksude osas. Kuigi uuest aastast vähenes tulumaks 1% võrra ning langesid töötuskindlustusmakse määrad, ei ole probleem tänaseks lahenenud. Lisaks märkisid paljud ettevõtjad, et riik võiks teatud piirmäära ulatuses vabastada erisoodustusmaksust tööandja kulud töötaja tervisele ja spordile.
Riigihanked - väljatöötamisel on uus seadus
Maksuõiguse järel tõstatasid ettevõtjad kõige rohkem probleeme seoses riigihangetega. Leiti, et riigihangete puhul on läbipaistmatust väga palju. Samuti märgiti, et riigihanked on liialt hinnakesksed ning muid kriteeriume ei arvestata. Ühe ettevõtja kommentaar oli järgmine: „Riigihanked on tihti korraldatud suunaga madalale hinnale, kuid kvaliteeti, garantii olemasolu ning kasu riigile on mõõtmata.“ Veel toodi välja, et hanked on sageli koostatud kindlat pakkujat arvestades.
Hetkel on rahandusministeerium koostamas uut riigihangete seadust. Sellesse protsessi on kaasatud ka Kaubanduskoda. Loodetavasti saavad uue seadusega mitmed ettevõtjate tõstatatud kitsaskohad lahendatud ning uus seadus tagab suurema läbipaistvuse, kuid võimaliku vähese bürokraatiaga riigihangete süsteemi.
Äriõigus – riik soovib uuendada äriseadustikku
Suur osa küsitlusele vastanud ettevõtjatest leidis, et äriseadustikus ei esine olulisi probleeme. Siiski oli vastanute hulgas ka neid, kes mõne probleemi esile tõstsid. Mitmed ettevõtjad tõid negatiivse poole pealt esile nn pankrotimeistrite tegevuse. Näiteks üks vastaja nentis, et väga tihti õnnestub pahatahtlikul võlgnikul varad riskita äriühingust välja kantida ning võlausaldajad jäävad seetõttu kergesti oma rahast ilma.
Lisaks leiti, et auditi piirmäärad on liiga madalad ning äriühingu lõpetamise protsess on liiga pikaajaline. Esimese probleemi lahendamiseks on Kaubanduskoda teinud rahandusministeeriumile ettepaneku suurendada auditi piirmäärasid võrreldes tänasega kaks korda. Oleme korduvalt tõstatanud probleemina ka ettevõtete vabatahtliku lõpetamise keerukuse, seda eelkõige äriühingute puhul, kus ei ole varasid ega võlausaldajaid. Probleemi aitavad leevendada selle aasta alguses jõustunud äriseadustiku muudatused, mis võimaldavad senisest lihtsamalt lõpetada äriühingut, kui ettevõttel on ainult üks omanik.
Hetkel on justiitsministeerium käivitamas ühinguõiguse kodifitseerimise protsessi. Ministeerium plaanib läbi analüüsida kogu äriseadustiku, et teada saada, kas ja milliseid muudatusi tuleks äriseadustikku sisse viia. Kaubanduskoda on ministeeriumile teada andnud, et me ei pea uue äriseadustiku koostamist vajalikuks, sest tänane seadus töötab üldjoontes hästi, ettevõtjad on praeguse äriseadustikuga harjunud ning suuri probleeme ja ebakõlasid esineb minimaalselt. Leiame, et tegeleda tuleks eelkõige nende probleemidega, mis on praktikas juba esile kerkinud ning vajavad lahendust. Näiteks võiks muuta äriregistrit kasutajasõbralikumaks või lahendada pankrotimenetlusega seonduvaid probleeme.
Muud probleemid
Lisaks eelpool mainitule tõid ettevõtjad probleeme esile ka keskkonna-, töö- ja ehitusõiguses ning seoses kohtumenetlusega ja intellektuaalse omandiga. Näiteks tööõiguse puhul leiti, et välismaalaste tööle võtmine on keeruline ja aeganõudev. Tänaseks on olukord mõnevõrra paranenud, sest eelmise aasta suvel jõustusid mitmed muudatused, mis aitavad vähema bürokraatiaga välismaa talente Eestisse meelitada. Kohtumenetlusele heideti ette kõrgeid riigilõive ning liiga pikki kohtumenetlusi.
