Kaubaveomaht Eesti Raudteel kasvas mullu 1,8%

7. jaanuar (Ärileht Online) - Esialgsetel andmetel veeti 2004. aastal Eesti Raudteel kokku 42,83 miljonit tonni kaupu, mis ületab 2003. aasta tulemust 1,8% ehk 0,74 miljoni tonni võrra.

Eesti Raudtee turundusdirektori Rene Vareki sõnul andis möödunud aastal üle 70% veomahust nafta ja naftasaaduste vedu. Olulisema kasvu andis eelkõige masuudi vedu, suurim tagasilöök esines toornafta osas.

Detsembris veeti naftat ja naftasaadusi 2,51 miljonit tonni, kogu veomaht detsembris ulatus 3,76 miljoni tonnini.

Põlevkivivedude osas toimus 2004. aastal planeeritud veomahtude langus ? põlevkivi veeti mullu 24% vähem ehk 3,72 miljonit tonni. Peamiselt toimus langus kohalike vedude osas, põlevkivi import kasvas samal ajal ligi 8% 1,2 miljoni tonnini.

Rene Vareki sõnul on eriliselt rõõmustav väetiste ja kivisöe veomahtude kasv. ?Mõlemad on potentsiaalsed kasvavad segmendid veosteturul, seoses sellega et Venemaa nende kahe tootegrupi eksportijana kasvatab nende eksporti märgatavalt ning meil on head eeldused nende tootesegmentide veomahtude kasvatamiseks,? märkis Varek.

Peamiselt tänu importvedude kasvule suurenesid 2004. aastal märkimisväärselt puiduveod. Puidu import mööda raudteed suurenes mullu üle 63% (1,1 miljoni tonnini), kogu veomaht oli 1,57 miljonit tonni.

Tänu kõrgele maailmaturuhinnale suurenes ka mustmetallide vedu, mis võrreldes 2003. aastaga kasvas üle 52% ( 0,94 miljoni tonnini).

Transiitvedude maht oli esialgsete andmete kohaselt 35,2 miljonit tonni ehk 0,4 miljonit tonni rohkem kui 2003. aastal. Importveod suurenesid aastaga ligi 1 miljoni tonni võrra 4 miljoni tonnini. Eksportvedude 0,79 miljoni tonni suurune maht ületas 2003. aasta tulemust 33%-ga. Ainsana vähenesid kohalikud veod, kus 2004. aastal veeti 22% (2,87 miljoni tonni kaupu).

Peamine osa kaubamahust Eestisse Venemaalt.

Eesti Raudtee arendusjuhi Raivo Vare sõnul võib raudteestatistika ja sadamastatistika kokkuvõtteid võrreldes välja tuua teatud erisusi. ?Tallinna Sadama veomahtude juurdekasv on suurenenud just transiidi arvelt ning on Eesti Raudtee transiidiveomahtudest suurem, mis viitab selgelt, et on toimunud ka Eesti-sisene ümberjaotumine kaubavoogude struktuuris Tallinna Sadama kasuks,? ütles Vare. ?See sai võimalikuks vaid tänu töökorralduse muutmisele ja olulistele investeeringutele, mis Eesti Raudtee on teinud Tallinna Sadama sõlme läbilaskevõime suurendamiseks,? lisas Vare.