Eesti kaugküttepakkujad soovivad üle minna kahetariifilisele hinnapoliitikale, kus tarbimis- ja võrgutasud oleks eraldatud. Enim mõjutaks see neid, kes kasutavad kaugkütet vaid külmadel talvekuudel lisaküttena.

Eestis kasutatakse üha enam kombineeritud küttelahendusi, mis tähendab, et tarbija toetub suuremas osas soojuspumbale ning kaugküte lülitatakse sisse alles siis, kui soojuspumbast enam ei piisa. OÜ Maaküte insener Marek Plaamus rääkis ERR-ile, et ühelt poolt soovitakse taaskasutada hoones juba tekkinud soojust, kuid teisalt paigaldatakse üha enam ka maakütte või näiteks õhk-vesi soojuspumpasid.

"Inimesi, kes soovivad sellesse süsteemi investeerida, veab soojuse hind. Ehk kaugkütte hind võimaldab mõelda sellele, et sooviks kokku hoida ja püsikulusid vähendada," ütles Plaamus.

Soojuspumba soetanud tarbijale tähendab see kokkuhoidu, aga kaugküttepakkujale omakorda asjatut kulu. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht Siim Umbleja selgitas, et isegi kui klient kasutab kaugkütet ainult kõige külmemal talvekuul, peab selleks vajalik taristu olema valmis aastaringselt.

"Siis tegelikult juhtub niimoodi, selle võimaluse olemasolu maksavad kinni need kliendid, kes ise soojust ei tooda ja sada protsenti oma soojusest saavad kaugküttevõrgust," märkis Umbleja.