Kaugtöö ei ole tulevik vaid on olevik. Üks Eesti telekom on selle suurelt ette võtnud
Elisa personalijuhi Kaija Teemägi sõnul nõuab kaugtöö kasutuselevõtt ettevõttelt muutust mõttemallis ja käitumismustris, kuid parandab ettevõtte tulemusnäitajaid ja kasvatab mainet tööandjana. „Tänaseks on paljude suurettevõtete juhid jõudnud arusaamisele, et paindlik töökorraldus pole kindlasti mitte tühi reede kalendris, vaid pigem töö sisu eesmärgistamine," räägib personalijuht positiivsetest muutustest juhtimiskultuuris.
"Oleme Elisas kohapaindlikkust edukalt rakendatud juba pea kolm aastat ja iseloomustades uuendusi selles vallas, saan õnneks tõdeda, et varasem arusaam justkui kaugtööd saavad teha vaid klassikalise kontoritöö tegijad, on muutumas ja täna tõestamegi Elisas edukalt, et selline töövorm sobib nii kliendiinfoteenindajatele kui ka telemarketeeridele," andis Teemägi mõista, et kaugtöö ei pea sõltuma stereotüüpsetest töövormidest.
Telekomiettevõtte personalijuhina teab Teemägi väga hästi, millised arengud tehnoloogias võimaldavad kaugtööd rakendada ja seda valdkonnast sõltumata. "Inimesed on mobiilsemad kui kunagi varem ning tehnoloogia on see, mis aitab igaühel uuendada töö tegemise viise, olenemata ametikohast ja valdkonnast. Lugematu arv mooduseid toetavad kaugtöö juurutamist, alustades telefonikõnedest kiireteks asjaajamisteks ja lõpetades Skype'i või muude virtuaalsete keskkondadega, mis võimaldavad suulist või kirjalikku vahetut suhtlust," julgustab Kaija Teemägi kasutama tehnoloogiat, mis lubab sujuvat kaugtööd.
Elisa personalijuht pani siinkohal kõikidele juhtidele südamele, et kaugtöö peab ettevõtteis saama iseenesestmõistetavaks hügieenifaktoriks. "Selleks, et võimaldada kaugtöö tegemist, peab ennekõike juht olema ettevalmistunud. Oluline on kindel tööplaan, mida järgida, kontaktid kelle poole pöörduda, kui takistuseks peaksid saama tehnilised tõrked või muud etteaimamatud olukorrad. Kaugtöö põhialus on usaldav töösuhe, mille saavutamine on tihtipeale üks suurimaid juhtimisalaseid väljakutseid".
