Turvatehnoloogiafirma Hansab personalijuht Annika Urva töötab tavaliselt vaid siis, kui aasta ja kolmekuune Romet ja kahe ja poole aastane Elis magavad lõunaund. Ülejäänud päev kulub lastega tegeldes. Annika alustas kodus töötamist juba enne esimese lapse sündi. Tööd, mida kodust teha ei saanud, jagati teistele. Annika ülesandeks jäi töötajate värbamine, töölepingutega seotu ja personalialased uuringud. “Töö on huvitav, tunnen, et ma lausa puhkan seda tehes,” ütles Annika. Kui töökaaslaste järele igatsus tekib, võtab ta lapsed kaasa ja läheb kontorisse. Kui vähegi võimalik, üritab ta osa võtta ka ühisüritustest, nagu seminarid ja suvepäevad. Kontorisse tagasi kavatseb ta minna siis, kui noorem laps saab lasteaiaealiseks.

Paindlikke töövorme uurinud Eesti personaliotsingu konsultandi Alo Naelapea sõnul on väga erandlikud juhud, kui kaugtöö on osa ettevõtte ametlikust poliitikast.”Kaugtöö, mis meie firmade puhul esines, oli pigem juhi ja alluva vahelise suulise kokkuleppe tulemus ning oma iseloomult lühiajaline: peavalu korral või keskendumist nõudva ülesande puhul lubati kodust tööd teha.”

Tööandjate keskliidu infojuhi Kadri Seedri sõnul on kaugtöötajaid ametis ka tööandjate keskliidus. Kolm noormeest, kes elavad Eesti eri paigus, aitavad koostada tööandjate keskliidu nädalakirja, kogudes uudiseid ja aidates väljaannet kokku panna. Tervisemured ei laseks neil tavalisel viisil töötada.

Eestis teeb hinnaguliselt osalist või täielikku kaugtööd 3–5 protsenti tööealistest inimestest. Soomes on see näitaja 10–15 protsenti ja ennustatavasti tõuseb lähiaastatel 40 protsendini.

Sobib eakamatele

TTÜ dotsent Ülo Kristjuhan peab kodus töötamist väga sobilikuks ka vanematele inimestele, sest kodus on võimalik luua paremad töötingimused kui firmas. Nii näiteks on võimalik teha keset päeva kas või väike uinak, kui väsimus peale tuleb. Ka närvipinge on omaette rahulikus ruumis töötades väiksem kui tööettevõttes.

Uuringu andmeil esines kodus töötavatel inimestel stressi ja kõrgvererõhktõbe vähem kui kontoris töötajatel. 10–20 tundi kaugtööd nädalas mõjub uuringu järgi töövõimele kõige paremini.

Kaugtöö miinused

•• Sülearvuti ja mobiiltelefon ei suuda asendada klassikalist näost näkku suhtlemist. Seetõttu sobib kaugtöö enamasti individuaalse iseloomuga tööde puhul, nagu  tarkvaraarendus.

•• Katseajal peaks töötaja tööd tegema töökohal, sest see kiirendab töövõtete omandamist, ettevõtte väärtuste ja kultuurinormide omaksvõtmist ja soodustab sotsiaalsete suhete teket.

•• Töötaja ühtsustunde vähenemine oma organisatsiooniga: pikemaajalise kaugtöötamisega võib kaduda emotsionaalne side organisatsiooniga.

•• Motivatsiooni- ja distsipliiniprobleemid: kaugtöötamine eeldab inimeselt enese motiveerimise oskust.

•• Võimalik konfidentsiaalse info leke: seda juhul, kui koduarvutist tööfailidele ligipääsemisel ei ole tagatud piisav turvalisus

Allikas: Alo Naelapea