Kunagi sõitis Jõgeva Majandusühistu sildi all kolm kauplusautot, neist viimane, vana ja väsinud Tare lõpetas sõitmise 1. septembril, kuna selle ülalpidamiskulud järjest kasvasid. Majandusühistu kaubandusjuht Endla Raua ütles, et kauplusautodel tulevikku pole – nn autolavkade käigushoidmine, töötajate palk, remondikulud ja viletsad külateed söövad kogu tulu.

OÜ Raave-H omanik Heldur Raave kahtleb, kas Eestisse alles jäänud autolavkad ilma märgatava toetuseta mõne aasta veel vastu peavadki. Ta arvestas välja, et iga vald peaks maksma aastas ühe elaniku kohta 300 krooni toetust, et kauplusauto töös hoida. Paraku ei raatsi vallad sellist raha välja käia.

Puhja vallavalitsus on pidanud arutama, kas ja kui palju toetada Raave kauplusautot.  Raave andmetel on käive Puhja vallas vähenenud viiendiku võrra, maakonnas üldiselt aga 12 protsenti. Senine valla toetus on olnud 12 000 krooni  aastas, järgmiseks aastaks küsib omanik juurde 50–75 protsenti.

Kambja vallasekretär Reet Kiuru tunnistas, et praegu pole vallavalitsus veel otsustanud, kas toetada OÜ Raave-H kauplusauto tegevust, sest Heldur Raave küsib senisele 13 000-kroonisele aastatoetusele juurde vähemalt 50 protsenti. Põhjendus – vaja tõsta töötajate palka.

Buss tooks keskusesse

Halinga vallavanem Ülle Vapper ütles, et valla seisukohast eelistaks ta kauplusauto käigushoidmist, kuid toetuse andmise asemel tuleks käima panna buss, mis inimesed keskusesse poodi tooks.

Surju vallavalitsus otsustas vabatahtlikult toetada Hallop Kaubanduse OÜ kauplusautot järgmisest aastast 2000 krooniga kuus.

Järva Tarbijate Ühistu kauplusauto Mars teeb nädalas tiiru peale Järvamaale ja põikab ka Põltsamaa valda. Kuigi kaubandusjuht Priit Teder rõhutas, et äri peab end ära tasuma ja toetusele äri üles ehitada ei saa, oli ta sunnitud möönma, et kauplusauto puhul on tegemist sotsiaalvaldkonna toetamisega.