„Tõepoolest pankade kõrval teevad euro kasutusele võtmisel ja kroonide kogumisel väga suure töö ära jaekaupmehed. Täna on kauplused lisaks müügitööle ka rahavahetuspunktideks. Ettevalmistustega alustati kaubanduses juba pool aastat ja isegi aasta tagasi. Kaupmeeste õigeaegsed suured pingutused on olnud sihipärased ja taganud esimestel päevadel töö suuremate tõrgeteta. Loomulikult on jaanuari kuu jooksul vaja teha väiksemaid korrektsioone, kuid kokkuvõttes on töö olnud suurepärane,“ sõnas Merilai.

Väikeseid probleeme on olnud, lisas Merilai, aga need ei ole seganud tavapärast müügitööd.

„Müüjatel sentidega arveldamine võtab veel aega. Ostjad on enamasti olnud heatahtlikud ja rahulikud ning jälgivad tavalisest rohkem hindu ning tagastatud raha,“ lisas Merilai.

Tegevjuht lisas veel, et euro on maksevahend, nii nagu kroon, dollar. „Tähtis on see, kui tugev on üks või teine valuuta. Euro on Eestile kasulik ja loob kindlustunde rahvusvahelises konkurentsis,“ sõnas Merilai.

Eesti jätkusuutlikkuse tagab majanduse areng, tootmise areng ja kasv, kuid eriti just kaupade, teenuste ekspordi kasv, sõnas Merilai.

„Töö konkurentsivõime tõstmiseks rahvusvahelisel turul annab kindlasti tulemuse ja aasta jooksul loodame ka töötuse vähenemist. Jätkusuutlikkusele aitab kaasa ka stabiilne maksupoliitika. Ka siseturul on loodame näha elavnemise märke paari-kolme kuu pärast," lisas Merilai.