Valitsus esitas selle aasta mais Riigikogule uue alkoholiseaduse eelnõu, mille eesmärk on piirangute ja tõkete vähendamine kaupade vabal liikumisel, kuid millega ei ole edaspidine hilisem kaupade päritolu kindlakstegemine piisavalt täpne, leidis Eesti Kaupmeeste Liit eilsel üldkoosolekul.

Uues alkoholiseaduses on olulisemateks muudatusteks võrreldes praegusega ettevõtjatele pandud sisuline vastutus nende poolt käideldava alkoholi kvaliteedi ja käitlemistingimuste järgimise osas, vabastades käitleja samas toodete identifitseerimisest.

Kaupmeeste liidu hinnangul näitavad Pärnus toimunud sündmused, et Eesti ei ole valmis alkoholikaubanduses liberaalsete mehhanismide rakendamiseks. Riik peaks oluliselt tõhustama elanike teavitamist alkoholi ja eriti salaalkoholi kahjulikkusest ning järelevalvet illegaalse alkoholi maaletoomisel, tootmisel ja alkoholiga kauplemisel, hoidmaks ära illegaalse alkoholi sattumist turule.

Kaupmeeste liidu arvates ei lahenda riigi aktsiisipoliitika salakaubanduse probleeme ega mõjuta illegaalsete kaupade tarbimise vähenemist. Euroopa Liiduga liitumise sildi all toimub aktsiisimäärade pidev tõus, arvestamata elatustaset Eestis. Aktsiisimäärade tõstmisel on senine praktika näidanud legaalse turuosa vähenemist ja riigikassasse aktsiisi alalaekumist.

Salaalkoholiga võitluse võti on poliitilise otsuse langetamine teemaga tegelemiseks ning teemaga tuleb tegeleda kompleksselt, märgib kaupmeeste liit. "Rääkides eraldi politsei tegematajätmistest, putkakaubandusest, aktsiisimääradest ja järelevalveorganite suutmatusest, ei saa me terviklikku pilti olukorrast," vahendas Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektor Marika Merilai ETAle liidu üldkoosoleku seisukohta.

Salaalkoholiga kauplejad rikuvad oluliselt kaupmeeste mainet ja häid kauplemistavasid. Eesti Kaupmeeste Liit avaldab nördimust juhtunu üle ja kutsub riigi esindajaid alkoholikaubandust reguleerivad seaduseelnõud põhjalikult üle vaatama.