Kaupmeeste liidu andmetel on 2016. aasta esimeses kvartalis kange alkoholi müük Valgamaal ning lähedalasuvates piirkondades juba langenud 30% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Sealjuures müüakse Eestis praegu veel alkoholipartiisid, mis on aktsiisitõusu eelsete hindadega lattu varutud ning 15% tõstetud aktsiisist tulenevat hinnatõusu on oodata alles suvel, mil hinnavahe Läti kasuks ulatub 40-50 protsendini.

Näiteks kui kanget alkoholi müüdi jaanuaris Võrus sama palju kui mullu, siis veebruaris vähenes koguseline müük aastaga 11%, märtsis 24% ja aprillis juba 43%.

Ida-Virumaal kasvas jaanuaris kange alkoholi müük 7%, veebruaris vähenes 19%, märtsis 25% ja aprillis juba 32%.

Jaemüügi langus on Kaupmeeste Liidu liikmete seas Eesti piirialadel (Valga, Võru, Ida-Virumaa) kange alkoholi puhul keskmiselt 35%, lahja puhul 13-20%. Kaupmeeste liit arvestab oma hinnangutes sellega, et alkoholimüügi langus on üldisem trend, kuid võrdluses eelmise aasta sama perioodiga tulevad piiriregioonides välja siiski märkimisväärsed erisused.

Piirikaubandus ei hõlma aga ainult alkoholi, vaid see laieneb järjest jõulisemalt ka tubakale, kütusele ja teenustele. Alkoholiaktsiisi tõstmisele järgnenud muutused turul näitavad Eesti inimeste valmidust minna Lätti odavamat kaupa ostma. Aktsiisitõusude jätkudes selline tarbijakäitumine süveneb.

Konjunktuuriinstituudi hinnangul on 14% kasvanud nende inimeste arv, kes toovad Lätist kaasa ka sigarette.

Aktsiisitõusud avaldavad mõju kaubandusele müügimahtude languse näol. Ettevõtlus- ja majanduskeskkonnale avaldab see mõju ebaõiglase konkurentsi, etteennustamatuse ja ebastabiilsuse näol. Laiemalt muudab see tarbijakäitumist ja toob kaasa kodaniku maksumoraali languse.