Kaupmehed ei võta tootjate ahistamist omaks: meie otsused lähtuvad tarbijast

Eesti konjunktuuriinstituudi värskest uuringust selgus, et toidutootjad leiavad sageli, et kaubanduskettide ebaausad kauplemisvõtted ahitavad neid.
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Marika Merilai ütles seda tänasel pressikonverentsil kommenteerides, et ettevõtted ei näe sageli tarneahelat tervikuna ja nemad teevad oma otsuseid lõpptarbija vajadustest lähtuvalt.

„Peamine probleem on see, et ettevõtted ei näe tarneahelat kui tervikut ning ei näe võimalusi, mida tarneahel võib pakkuda,“ rääkis Merilai.

Merilai tõi ka välja, et kui uuringu kohaselt on ebaausate kauplemistavadega kokku puutunud 59 protsenti ettevõtetest, siis see number on tegelikult väiksem kui Euroopas.

Eestis on viis suuremat jaeketti, mis moodustavad 80 protsenti turust. See tähendab, et ükski üksik kett ei oma ülekaalu ega domineeri.

Tarnijaid on Eestis hinnanguliselt 300-600 ning kaupluseketid vaatavad iga tarnijaga lepingu tingimused eraldi üle.

Ostuotsused teevad kaupluseketid Merilai sõnul lõpptarbija vajadustest lähtuvalt. Selge on see, et kõik tarnijad löögile ei pääse, sest Eesti turule pakutakse ligi 20 000 uut toodet igal aastal. See tähendaks terve sortimendi ümber vahetamist, mis on tegelikkuses kujutlemata. Keskmiselt uuendatakse aastas 5-10 protsenti sortimendist.

Merilai sõnul peaksid kaubandusketid ja tarnijad omavahel rohkem suhtlema, sest sageli on tekkinud probleemide põhjuseks just vähene kommunikatsioon. „Kõiki protsesse on võimalik paremini juhtida ja koostööd paremini teha. Tarbija on kõige olulisem,“ kommenteeris Merilai. „Kõige aluseks on koostöö.“

Täna avaldatud uuringu valguses on toiduliit, kaupmeeste liit ning kaubandustööstuskoda teinud algatuse koostada toidukaupade tarneahela hea kaubandustava.