Pöördumises rahandusminister Sven Sesteri poole väljendab kaubanduskoda muret Eesti pensionifondide varadest tehtavate investeeringute madala osatähtsuse üle Eesti majanduse arengu toetamisel. Koda leiab, et potentsiaalselt on pensionifondide vara hea siseriikliku ettevõtluse ja taristu arendamise allikas, kuid Eestis pensionifondid seda funktsiooni sisuliselt ei täida.

Kaubanduskoja andmetel on praeguseks kohustusliku pensionisamba varadest investeeritud Eesti majandusse vaid umbes 5,4 protsenti (sellele lisanduvad hoiused) ning suurem osa pensionifondide varast (umbes 78 protsenti) on investeeritud välisriikidesse.

Euroopa Liidu õiguse kohaselt piirangud pensionifondidest tehtavatele välisinvesteeringutele teatud tingimustel lubatud ning liikmesriigid on seda erineval moel ka rakendanud.

Saksamaa on kehtestanud seadusega reegli, mille kohaselt peavad nende pensionifondide poolt tehtud välisinvesteeringud olema „mõistlikul tasemel“ ning seda hinnatakse jooksvalt. Alates 1. jaanuarist 2016 kehtib Poolas pensionifondide välisinvesteeringute maksimaalse mahu piirang 30 protsenti.

Kaubanduskoda on seisukohal, et ka Eestis tuleks kaaluda kohustuslike pensionifondide varadest tehtavatele välisinvesteeringutele teatud piirangute seadmist või tuleks leida muid lahendusi kodumaiste investeeringute osakaalu tõstmiseks.

Kõige otstarbekam oleks kaubanduskoja hinnangul teha seda sujuvalt investeeringute määra suurendades, pidades silmas eesmärki, et pensionifondide investeeringute osakaal Eesti majandusse oleks tänase 5,4 protsendi asemel 2017. aasta lõpuks vähemalt 15 protsenti, 2018. aastaks vähemalt 25 protsenti, 2019. aastaks vähemalt 35 protsenti ning 2020. aastaks vähemalt 45 protsenti.

Börsifirmade puudus annab tunda

Varasemalt on sel teemal ka sõna võtnud endine rahandusminister ja praegune riigikogulane Aivar Sõerd. Tema sõnul võiks teiste riikide kogemusele tuginedes investeeringud kohalikule turule olla 50-60 protsenti. „Midagi ette võtmata aga kahaneksid need meil ilmselt veelgi. Ka on Eesti fondide tootlus võrreldes OECD riikidega olnud madalam,“ lausus endine rahandusminister mullu kevadel.

Peamine põhjus, miks pensionifondide raha Eestisse väga vähe investeeritakse on siiski seni olnud selles, et pole lihtsalt kuskile investeerida ning ka seadusandlus on olnud üsna jäik, mis ei võimalda pensionifondil natuke „alternatiivsematesse“ instrumentidesse niisama lihtsalt investeerida.

Lootuses, et pensionifondid hakkavad rohkem Eesti majandusse investeeringutega panustama, kiitis valitsus mullu mais heaks investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse, mis võimaldab näiteks investeerida pensionifondide vara börsil noteerimata väärtpaberitesse varasema 10 protsendi asemel kuni 30 protsenti. Samuti võib muudatuse tulemusena pensionifond omandada ettevõtetes üle 10-protsendilist osalust ja kontrollosalusi.