Baltic News Service
Eesti pankade kuldajad on möödas; keskpank ja valitsus piiravad kasvu pankade likviidsuse kitsendamisega, kirjutas Soome Kauppalehti esileheküljel.
Kõige rohkem peavad vööd pingutama pangad, mille kasumiväljavaated on praegusest nõrgemad, märgib Kauppalehti.
Uue Eesti majandus teeb praegu läbi oma esimest tõsisemat kriisi, kirjutas Kauppalehti. Kriisi põhjusi on lehe hinnangul otsitud välismaalt. Süüdlaste hulgas on nimetatud Meritat, mis on väidevalt huvitatud sobiva Eesti panga omandamisest.
Merita on sobiv kandidaat süüdistamiseks ka seepärast, et ta on ainus välispank Eesti turul ning alustab järgmisel aastal ka eraklientide teenindamist, märgib ajaleht.
On vaja üsna head fantaasiat kujutamaks ette, et Merita kukutas Eesti börsi selleks, et odavat panka osta, kirjutas Kauppalehti.
Kauppalehti hinnangul on osa Eesti panku andnud välja laenu viisil, mis meenutab möödunud aastakümne lõppu Soomes. Ka Eesti praegune autoostubuum meenutavat soomlastele möödunud aegu Soomes.
Samuti on Eesti pangad laenanud raha välja marginaalidega, millest Soome pangad võivad ainult unistada.
Kauppalehti meenutab, et sisuliselt kõik Eestis välja antud eluasemelaenud on valuutalaenud, kuigi ametlikult kinnitavad kõik, et Eesti kroon jääb seotuks Saksa margaga.
Ka on ajalehe hinnangul murettekitav Eesti jooksevkonto defitsiit. üldiselt aktsepteeritud hinnangul ei tohiks defitsiit olla üle 10 protsendi sisemajanduse kogutoodangust, Eestis on see näitaja juba 13 protsenti ning on võimalik, et defitsiidinäitajad paisuvad aastavahetuseks 17 protsendini, märgib Kauppalehti.
Eesti õnn on see, et valitsusel on vähe võlgu ning ka kogu avaliku sektori võlakoorem on väike, kirjutab Soome ajaleht.
