Keemiatööstur: ettevõtja ootab ausat konkurentsi - aga riigikogu pole kõrvaldanud riigihankeseadusest korruptsiooni
Väljavõte Ruth Oltjeri pöördumisest.
"Mida siis ootab ettevõtja riigilt? Ettevõtja tahaks näha riigilt strateegilist vaadet, kus me oleme viie aasta pärast. Me tahame näha läbipaistvust, me tahame näha avatust, ausat konkurentsi. Tahaksime elada minimaalse bürokraatiaga riigis ja targad inimesed on meie kõige suurem ressurss. Ettevõtjale on kõige olulisem, et riik on kujundanud ettevõtluskeskkonda ja see keskkond peaks olema toetav ettevõtja jaoks.
Riik peaks ka põhjendama oma valikuid ja mõtlema nende mõjule. Läbimõtlemata otsused on kallid ja kulutavad ressurssi nii avalikus kui ka erasektoris. Võib-olla on siin praegu halb näide see madalapalgaliste tulumaksu tagasimaksed ja kehtima hakkav ülikeeruline üksikisiku tulu maksustamise uus süsteem. Me tegelikult ei tea, kui palju see meile kõigile maksma läheb, aga võib-olla keegi siit oskab vastata.
Olukorras, kus meie arengut juba toetab Euroopa Liit märkimisväärselt suurte summadega, oleks ettevõtja jaoks murekoht võtta praegu reservid kasutusele, sest võib-olla oleks neid reserve vaja siis, kui meil tekib mingi keerulisem olukord, kas maailmamajanduses või 2020. aastal, kui lõpevad tõukefondirahad ja meil tekib üleminekuperiood. Võib-olla siis oleks vaja meil neid kasutada.
Mida ootab ettevõtja? Ausat konkurentsi. Ma tahaksin tulla siinjuures riigihangete seaduse juurde, mida te ei ole veel vastu võtnud. See on seadus, mille taga on otseselt korruptsioon. Kui me suudame teha oma riigihangete seaduse täiesti läbipaistvaks, siis me suudame ka sealt selle korruptsiooni välja juurida.
Mul on praegu see tekst ees. "Pakkuja märgib pakkumises millised andmed on pakkuja ärisaladus ja põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust ega osamaksumusi." Ja nüüd on komade vahel lause, mida tegelikult ei peaks seal olema - "kui neid arvestatakse pakkumuste hindamisel ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumile vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid".
Just see koht, "kui neid arvestatakse pakkumise hindamisel" annab tegelikult päris palju võimalust igasuguseks susserdamiseks. Mõelge selle peale! Teil on viimane võimalus hääletada.
Ja enne kui tulla maksude juurde, mõtlen mina ettevõtjana, et kas riik ikka on teinud sisemiselt kõik oma ressursid korda, kas riik on tehtud korda. Kes tegelikult praegu juhib meie riiki? Kas juhivad ministrid või ametnikud või kantslerid või asekantslerid?
Kas meil on vaja nii palju haiglaid? Võib-olla piisab kahest regionaalhaiglast. Kas meil on vaja haigekassat, võib-olla saab seda lahendada teistmoodi? Kas meil oleks vaja üldse kahte või nelja ülikooli? Sest tegelikult seal on nagu ressursse nii dubleerimise näol kui ka ressursse seinades. Kui me suudaksime seda vähendada, siis me saaksime ka sealt tuua raha riigieelarvesse.
