Keila-Joa lossi müük võidakse külmutada

Müügi nurjumise üks põhjuseid võis RKAS-i hinnangul olla liiga lühike pakkumisaeg.

 Vaatamata viimase enampakkumise põrumisele Keila-Joa lossi hind viiest miljonist kroonist allapoole ei lange, kinnitab müüki korraldav Riigi Kinnisvara AS (RKAS). Ebaedust hoolimata kukub juunis pakkumise tähtaeg ka mitmele Tallinnas asuvale Nõukogude-aegsele hoonele, mille alghind on ajaloolisest lossist kordi kõrgem.

RKAS-i kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Annika Loigu sõnul ootab kinnistute müügi edukuse tõttu eelarvet võimalik korrigeerimine ees ilmselt sügisel. „Müügiplaanile lisaks võib aasta jooksul tulla veel objekte müüki,” ütles Loigu.

Samuti otsustatakse tema sõnul lähiajal, kas ja millal tuleb esimese ebaõnnestunud vooruga objektidel teine müügivoor. Ei saa jätta tähelepanuta asja­olu, et erainvestorite jaoks on kõigil kolmel järgmisel nädalal lõppeva pakkumistähtajaga kinnistul magusad pikaajalised rendilepingud, mida erasektorilt praegu vaevalt saaks eeldada.

Keila-Joa lossi viimase pakkumise ebaõnnestumise üheks võimalikuks põhjuseks nimetab Loigu liiga lühikest pakkumisaega, sest viimasel päeval ilmus välja mitu huvilist. „Raha hankimine võtab rohkem aega, kui veel mõni aeg tagasi,” selgitas ta pakkujate olukorda. „Kui pakkumine uuesti ebaõnnestub, siis lossi müük ilmselt külmutatakse.”

Mitu vanglat müügis

Ebaedu on saatnud näiteks ka maanteeameti hallatavate teedekeskuste kinnistuid, kus viimane pakkumine Lääne teedekeskuse kuue kinnistu müügiks kukkus huviliste puudusel läbi.

2009. aasta kehtivas riigieel­arves on riigivara müügist prognoositud tulu 779 miljoni krooni ulatuses, millest maa müük moodustab 316 miljonit krooni. Riigi Kinnisvara AS-i müügiplaanid on riigieelarvest eraldi ja kuuluvad valitsussektori alla. Koos sellesse müügiplaani kirjutatud 195,5 miljoni krooniga on riigil tänavu eelarves „ootel” ligi miljardi krooni jagu kinnisvara müügist loodetud tulu – peaaegu igal ministeeriumil on oma objektid, mida müüa tahetakse.

Lisaks nimetatud kinnistutele on justiitsministeeriumil RKAS-i kaudu müügis Pärnu endise vangla kinnistu ligikaudse hinnaga 10 miljonit krooni. Samuti tahab ministeerium müüa Viljandi endise vangla kinnistu, mille enampakkumine hiljuti nurjus. Kui seekord oli alghinnaks 13,5 miljonit krooni, siis plaanitava vabamüügi puhul on läbirääkimiste orientiirhind 13 miljonit krooni.

Karuturg kinnisvara ei nooli

•• LHV panga Balti turgude analüütiku Henri Adamsi sõnul ei ole fondiinvestorite huvi kinnisvara vastu praegu kuigi suur. „See on sektor, kus tõusud ja langused taastuvad viiteajaga,” kirjeldas Adams. „Pigem pannakse raha headesse ettevõtetesse ja börsile.”

•• Adamsi sõnul on levinud arvamus, et börsid vaatavad poole aasta võrra ette, seega kulub kinnisvaral selleks enam aega. „Läbimatu raha tuleb turule. Kas tegemist on nn karutururalliga (lühiajaline tõus – toim), saame öelda alles tagantjärele,” lausus ta.

•• Rahandusministeeriumi teatel laekus esimeses kvartalis riigile varade müügist 196,5 miljonit krooni ehk alla viiendiku eelarves kavandatust.

•• „Kindlasti on varade müük üks käesoleva aasta eelarve üks riskikohti ning sellega on arvestatud ka rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoosis,” nentis ministeeriumi rii­gi­eelarve koordinatsiooni ja seire osa­kon­na juhataja Kadri Maa­sik.