Pentus-Rosimannus nentis, et ettevõtetelt keskkonnatasude kogumise ideel on kaks külge: ühelt poolt on saastamise tasustamise eesmärk teenida tulu riigile, teisalt aga on maksustamine viis suunata ühiskonda täiendavate reeglite ja piirangute kehtestamiseta selles suunas, kuidas tahame keskkonda meie ümber näha.

„Eestis on põhimõtteks maksustada rohkem seda, mida tahame vähem näha, näiteks saastamist,“ rääkis minister. Keskkonnatasude puhul on tema sõnul oluline, et maksud oleksid piisavalt ette teada ning töögrupid ei tegeleks pidevalt uute reeglite ja kitsenduste väljanuputamisega, vaid selle asemel vaadataks üle juba olemasolevaid pakette.

Keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes?“ avaseminar toimus märtsi alguses keskkonnaministeeriumis. Avaseminaril arutleti põhiteemana, kas ettevõtja tegutsemisvabaduse piiramine riigi poolt võib viia ettevõtte pankrotini.

Keskkonnaseminaride sarja korraldavad koostöös Arengufond, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT. Seminaride sarja raames toimub kuus seminari 2014. aasta märtsist kuni novembrini.