Kersti Kaljulaid päästis Narva Elektrijaamad kahtlasest erastamisest

 (175)
Luik, Kaljulaid, Luman, Käo
Luik, Kaljulaid, Luman, KäoFoto: Kollaaž

Ekspress Grupi sõnakas ja pika ajaloolise mäluga omanik Hans H. Luik kirjutas 2011. aasta juulis arvamusartikli, kus juhtis tähelepanu, et peaminister Mart Laari majandusnõunik Kersti Kaljulaid oli sisuliselt ainus, kes tõmbas pidurit Narva Elektrijaamade kahtlasele erastamisele. Mäletatavasti püüdis elektrijaamu tasku panna NRG Energy.

"Näiteks kui kümme aastat tagasi (st 2001. aastal - K.P.) Isamaa valitsus üritas pisku raha eest Eesti põlevkivivarusid pantida ja Narva elektritootmise erastada. Tookord astus nõunik Kersti Kaljulaid ainsana Isamaa sees hädavajaliku rahvusliku ja konservatiivse sammu, et jama peatada.

Rahvuslikult ja konservatiivselt tegutsesid hoopis Jüri Käo ja Toomas Luman Eesti Energia nõukogus ning Rahvaliit 160 000 allkirja kogudes. Riigimehed Herkel, Lukas, Ammas, Nutt, Altosaar ja teised vaatasid pealt," kirjutas Luik viis aastat tagasi.

NRG tegi läbi pankrotiprotsessi. Lepingud ja osalused Narva elektrijaamas oleksid turule paisatud. "Kurat küll, põlevkivijaamad võiksid praegu vabalt Putini käes olla, koos Eesti kohustusega 15 aastat ainult sealt elektrit osta," kirjutas Luik 2011. aasta suvel.

Seotud lood:

NRG alustas Eesti valitsusega kõnelusi osaluse omandamiseks elektrijaamades 1995. aasta sügisel. 2000. aasta augustis sõlmisid pooled tehingu põhitingimuste kokkuleppe.

6. septembril 2001 kirjutasid Eesti Energia ja NRG Energy Tallinnas alla lepingu kolme maailma juhtiva panga SG Investment Banking (Société Générale), The Bank of Tokyo-Mitsubishi, Ltd. ja KBC Bank N.V. esindajatega 285 miljoni euro suuruse laenusündikaadi korraldamiseks.

14 aasta pikkuse lepinguga laenatav raha plaaniti investeerida Narva Elektrijaamade energiaplokkide renoveerimiseks ja osaliselt ka Eesti Põlevkivi kaevanduste rekonstrueerimiseks.

Kokkuleppe kohaselt oleks NRG 70 miljoni dollari ehk 1,25 miljardi krooni eest omandanud 49 protsenti Narva Elektrijaamade aktsiatest ja oleks enda poolt tehtavatelt investeeringutelt 15 aasta jooksul teeninud tulu keskmiselt 12 protsenti aastas.

2001. aasta detsembris aga teatas peaminister Mart Laar, et kui NRG ei suuda omapoolseid kohustusi enne aasta lõppu täita, võib tehing katki jääda, sest vastavalt põhitingimuste kokkuleppele pidi NRG Energy tagama rekonstrueerimislaenu rahastamise pankade poolt ilma riigi garantiideta. NRG Energy president Dave Peterson väitis, et tehingu katkemine Eesti algatusel võib raskendada Eesti pääsemist Euroopa Liitu.

Eesti Energia nõukogu otsustas 16. jaanuaril 2002 toimunud koosolekul, et tulenevalt Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2002 otsusest lõpetatakse läbirääkimised NRG Energy Inc. ja NRGenerating Holdings B.V-ga. samuti soovitas nõukogu juhatusel mitte uuendada Société Générale, Bank of Tokyo-Mitsubishi ja KBC Finance Irelandi antud Narva elektrijaamade renoveerimiseks võetava laenu korraldamise mandaati.

Nõukogu otsustas, et Eesti Energia juhatus peab jätkama nõukogu poolt varem heaks kiidetud investeeringute programmi täitmist senises mahus ning korraldama AS Narva Elektrijaamade kui kontserni tütaräriühingu investeeringute programmi täitmist vastavalt Narva Elektrijaamade nõukogu poolt kinnitatule, kuid mitte alustama Balti elektrijaama 11. ploki renoveerimist enne, kui sellele on tagatud vastav finantseerimine.

Nõukogu otsustas, et Eesti Energia juhatus peab jätkama koostööd Narva elektrijaamade renoveerimisprojekti ettevalmistamisel Eesti Energiat nõustanud konsultantidega (Schroder Salomon Smith Barney finantsnõustajate, Slaughter & May rahvusvahelise õigusnõustaja ja Raidla &Partnerid Eesti õigusnõustajaga jt.), et töötada välja alternatiivsed ettepanekud Narva elektrijaamade renoveerimisprojekti jätkamise mahtude ja finantseerimise korraldamise osas. Nõukogu otsustas, et Eesti Energia juhatus peab esitama majandusministrile 15. märtsiks 2002 alternatiivsed ettepanekud Narva elektrijaamade renoveerimisprojekti jätkamise mahtude ja finantseerimise korraldamise kohta.

Loe veel

Peaministri majandusnõunik Kersti Kaljulaid ütles pärast NRG lahkumist, et valitsus püüdis saada väga suurt laenu erasektorisse riigipoolseid täiendavaid garantiisid pakkumata. "Aga kuna kapitaliturgudel on olukord pärast 11. septembrit (2001 - K.P.) palju muutunud, ei tulnud sellest midagi välja," selgitas Kaljulaid.

Kaljulaid rääkis, et peaministri erakond (toona IRL - K.P.) luges protsessi lõpetatuks ega pidanud otstarbekaks kõnelusi NRG-ga jätkata ega uusi tähtaegu seada. Nõuniku sõnul arutas Isamaaliidu juhatus ka, kas tingimused, mis Eesti valitsus NRG-le seadis, olid täidetavad. "Ehk oli esialgu tegemist kollektiivse vale arusaamaga, et on võimalik tuua energeetikasektorisse nii palju raha ilma riigipoolsete tagatisteta," märkis Kaljulaid.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare