Kersti Kracht: väikeettevõtete mure on kogu Euroopa Liidu mure
Mikro- ja väikeettevõtete krediteerimine ei ole mitte ainult Eesti probleem, sellega põrkuvad väikeettevõtted kogu maailmas. Eelmise aasta novembris toimunud esimesel Euroopa Liidu Väikeettevõtluse Assambleel käsitleti seda teemat pikalt ja põhjalikult.
Kuigi ELis on juba moodustatud erinevaid fonde ja juttugi jätkub kauemaks, ei taha asi ikkagi kuidagi paraneda. Seda ühel põhjusel - kõik jääb garantiide taha.
Ettevõtluses kehtib piiratud vastutuse printsiip – ettevõtte omanikud ja juhid vastutavad ettevõtte varaga. Kuid niipea, kui jutt läheb krediteerimisele, unustatakse piiratud vastutuse mõiste ära. Suurem osa krediidiasutusi tahab saada lisatagatisi, mis tähendab, et ettevõtjad riskivad kogu oma varaga. See on väikeettevõtja jaoks väga suur risk - kui kindlad ja veendunud nad on, et õnnestuvad? Kui hetkesituatsioon lubabki igati postiivset väljavaadet, on väga raske ette ennustada ülemaailmseid turgude kõikumisi, mis ka meid mõjutama hakkavad. Väikeettevõtte jaoks võivad sellel olla väga rängad tagajärjed.
Eestis annab praegu tagatisi vaid KredEx, mis paraku eelistab ettevõtteid, kes juba suured ja tugevad.
Ka investorid, kellel on kapital olemas, tahavad garantiisid. Kui näiteks minu või teie raha on pangas, ei ole ju meiegi nii altruistlikud, et ütleme: võtke mu raha ja ma ei taha mingeid tagatisi.
Riskida ei taha mitte keegi, küll aga nõutakse riskimist väikeettevõtjatelt.
Kuigi ettevõtlusega alustada on lihtne ja valitsus kiidab 0-tulumaksu, on kogu maksukoormus siiski väga suur. Vaadakem ainuüksi seda, kui palju maksab ettevõtjale ühe töökoha loomine. See kõik teeb Eestis ettevõtlusega tegelemise riskantseks ja väikeettevõtete kasvamise keeruliseks. Just selles olulises kasvufaasis vajaks väikeettevõtte krediidituge, mis ei tooks kaasa liig suuri lisariske.
Lahendused peavad tulema riigi poolt
Eestis on inimesi, kes tahavad Eestis väikeettevõtluse krediteerimisvõimalusi parandada, kuid ikka ja jälle põrgatakse garantiide vastu. Meil on tegelikult väga palju vabu vahendeid - täna seisab pankades kasutult 12 miljardit ettevõtete ja eraisikute hoiuseid. Garantiid, et seda raha saaks kasutama hakata, saab anda ainult riik. See eeldab koostööd ministeeriumite vahel, mida praegu on liiga vähe. Kui koostöö oleks parem, liiguksid ka asjad kiiremini.
Ma arvan siiski, et ideed selle probleemi lahendamiseks tulevad pigem EL-ist, mitte Eestist, kuna probleem on üldine ja vajab lahendamist EL-i tasandil. Kõige kiiremini läheb asi käima siis, kui ELi poolt tulevad otsused, mis lahendavad kõigi EL-i liikmesriikide väike- ja mikroettevõtete krediteerimise küsimuse.
EVEA ootab väga, et järgmisel EL-i rahastamisperioodil oleks fookuses regionaalareng, samuti peab meetmete välja töötamisel mõtlema selle peale, et täna toetatavad ettevõtted peaksid olema ka jätkusuutlikud ja seda just töökohtade loomise poole pealt. Peab oskama ette näha olukorda, kui toetuste rahaline vool lõppeb - selleks ajaks peaksidki olema selged ettevõtete krediteerimise võimalused.
2012.a. lõpu seisuga oli väike-ja miksroettevõtteid 93,58 protsenti - seega on nende elujõulisus riigi seisukohalt ülitähtis.
Alustuseks tuleb aga riigi tasandil selgeks rääkida, kas me tahame olla efektiivsed või jätkusuutlikud. Väikeettevõtete puhul on vahel ehk mõistlikum teha mõnda aega kasvõi nullkasumiga tööd. Kasu on juba seegi, kui ettevõtja annab mitmele inimesele tööd. Need on asjad, mille me peame ühiskonnas lahti rääkima.
Esimeseks sammuks on Arvamusfestival, mis toimub 16. – 17. augustil Paides. EVEA on seal kohal ja räägime sellest, kuidas on Eestis olla väikeettevõtja.
Tulge kohale, räägime asjast!
