Kersti Sarapuu: sisetehingute keeld omavalitsustele pole lihtsalt mõistlik
Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu selgitas, et seadusemuudatus sisetehingute lubamiseks on vastutulek omavalitsustele, kes on seaduse vastuvõtmisest saadik rõhutanud absurdset olukorda prügiveos.
Keskfraktsioon esitas eile ettepaneku majanduskomisjonile sisetehingute lubamiseks Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu nimel, sest praeguse olukorraga pole omavalitsused rahul. „Näiteks olukorras, kus lõpeb senise teenusepakkujaga leping ning uus hange pole lõppenud, võib prügi jääda vedamata, sest omavalitsusel pole õigus seda tööd ise vajadusel teha,“ selgitas Sarapuu absurdset olukorda.
Ta sõnas, et kui mujal valdkondades on sisetehing lubatud, näiteks võib omavalitsus puhastada munitsipaalettevõttega tänavaid, pole see prügiveos miskipärast lubatud. „Ei ole ühtegi tegelikku põhjust, kuidas sisetehingu keelamine pärsib ettevõtlusvabadust, kui selline võimalus on olemas kõigis teistes valdkondades. Lisaks kasutavad sisetehingute võimalust, näiteks munitsipaalettevõtet prügi vedamisel mitmed teised Euroopa Liidu liikmed,“ sõnas Sarapuu. Sellekohast muudatust sooviti ka juba eelmise aasta juunis.
Prügiveo optimaalse korraldamise võimalus on omavalitsustelt ära võetud
Ta lisas, et prügivedu on oluline teenus, mida omavalitsus on seaduse korras kohustatud tegema, kuid mille optimaalne korraldamine on neilt ometi teisalt ära võetud. „Muidugi peab majasisese tehingu puhul olema kõik täiesti läbipaistev, kuid prügiveofirmade kahtlused ja süüdistused hämarate tehingute võimaluses pole seotud murega omavalitsuse poolt pakutava teenuse osutamise kvaliteedi või hinna suhtes. Selgelt kaitsevad monopolid lihtsalt enda praegust seisu ja paraku teevad seda väga inetult,“ tõdes Sarapuu, kes tõi näite, et sisetehingu puhul kaoks prügiveofirmal võimalus nõuda omavalitsuselt alusetut hinnatõusu, sest omavalitsus ei peaks sel juhul ultimaatumitele alluma.
Kui seadust 2010. aastal menetleti, võeti sisetehingute võimalus seadusest ootamatult välja, omavalitsusi otsusesse kaasamata, kuigi seda paluti. „Kahetsusväärselt soovitakse näidata, et sisetehingute lubamine on kuidagi Tallinna linna jaoks tehtud muudatus. Tegelikult on sisetehingu vajadusest rääkinud erinevad liidud ja omavalitsused juba selle keelamisest saadik,“ sõnas Sarapuu. Ta tõi välja, et juba toona juhtisid Lääne-Viru jäätmekeskus, Paikre jäätmekäitluskeskus, Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskus, Eesti linnade liit ja teisedki tähelepanu eelnõus esinevatele vastuoludele Eesti põhiseadusega ja avaldasid nördimust, kuidas eelnõud menetleti.
