Kes kellele raha annab? Nutikamad annetavad alati rohkem, eriti lastele
"Uuringu tulemused näitavad, et 41% Eesti elanikest on isiklikult viimase 12 kuu jooksul teinud mõne heategevusliku annetuse. Huvitav tulemus on see, et sissetuleku tase ei avalda väga suurt mõju sellele, kas inimesed on annetanud raha heategevuseks või mitte," rääkis Saar Polli uuringujuht Andres Viia.
"Selge seos tuleb esile aga vastajate haridustaseme ja annetamise vahel: mida kõrgem haridus, seda meelsamini ka annetatakse. Alla keskharidusega inimestest iga neljas on valmis annetama, samas kui kõrgharidusega elanikest iga teine."
Uuringust selgus, et enamik inimesi pooldab heategevuslike annetuste kogumist vähihaigete toetuseks, sealhulgas on vähihaigete laste heaks annetuste kogumise toetuse protsent on ülikõrge – 90% ja täiskasvanute puhul 86%.
Samas on valmisolek oma isikliku rahaga panustamiseks siiski märksa madalam. Kõige enam on Eesti inimesed valmis oma rahaga toetama just vähihaigeid lapsi – iga teine Eesti inimene (55% vastanutest) on valmis seda tegema.
„On hea saada kinnitust, et kahe aasta pikkune töö on kandnud vilja ja teadmine „Kingitud elu” olemasolust on jõudnud nii paljude eestimaalasteni. Kahe aastaga oleme kogunud miljon eurot ja järgmisel kahel kogume veelgi rohkem, sest iga inimene, kes annetuskasti midagi poetab, saab omakorda natuke paremaks," rääkis vähiravifondi juht Toivo Tänavsuu.
Uuringufirma Saar Poll viis mullu novembris-detsembris läbi uuringu, milles küsitleti kokku 1035 inimest üle Eesti.
