Kes on lobigrupid "sunddividendi" eelnõu teksti taga?

Väikeaktsionäride liidu (EVAL) õiguspoliitika toimkonna juht Margus Moor ütles, et Liisa Oviiri nö "sunddividendi" eelnõust on üks lehekülg kopeeritud otse EVALi enda sarnasest seaduseelnõust. Kes viimase autorid on, polnud Moor aga esialgu nõus avaldama, kuid lubas uurida, kas nood on enda nimede nimetamisega nõus. Küll aga asus Moor vassima selle osas, mida ta on varem rääkinud kommunikatsioonibüroo META teenuste kasutamisest EVALi poolt.

Teisipäeval saatis EVAL välja oma toetusavalduse Liisa Oviiri eestvedamisel riigikogu menetlusse antud nö sunddividendi eelnõule. Täpsemalt saatis pressiteate meediale META kommunikatsioonibüroo. Kolmapäeval tunnistas aga Margus Moor EVAList BNS-ile, et eelnõu oli "modifitseeritud" versioon EVALi algsest eelnõust. Moor ütleb nüüd, et täpsemalt on nende autorlusega üks lehekülg neljast:

Eile helistas ajakirjanik Huko Aaspõllu [BNSist - toim.] ja uuris nende eelnõude kohta. Meie ütlesime niimoodi - EVAL koostas seaduseelnõu, mille esitasime riigikogu õiguskomisjonile [kuhu ka Liisa Oviir kuulub - toim.], kui käisime seal arutelul. Meie esitatud eelnõu on osaliselt olnud aluseks sellele eelnõule, mis on praegu riigikogu menetluses. Meie esitasime üksnes ettepaneku osaniku väljaastumisõiguse reguleerimiseks, see oli umbes üks lehekülg pikk eelnõu. Praegu on riigikogu menetluses hoopis suurem eelnõu, mis käsitleb väljaastumisõigust, dividendiõigusi, teabeõigusi ja nõuete esitamist. See on oluliselt pikem eelnõu, umbes neli lehekülge.

Meie eelnõu on olnud aluseks, aga seda on modifitseeritud. Meie jupp ongi sõna-sõnalt kopeeritud. EVAL ei kirjutanud seda eelnõud mis praegu menetluses on, selle kokkupanemisel on Liisa Oviir ise tegutsenud. Meie pole muus osas peale selle osa sisendit andnud.

Kas EVAL on aga ka Liisa Oviiriga kontaktis olnud?

Enne kui ta selle eelnõu esitas, mõtlete?

Üldiselt.

Oleme suhelnud Liisa Oviiriga, aga eelnõu teemal tuli mulle üllatusena samamoodi, lugesin ajalehest, et eelnõu on menetlusse antud. Minuga seda küll kooskõlastatud ei ole.

Kas see tähendab siis, et Oviir nö "kaaperdas" EVALi mõtted?

Ei vastupidi, vastupidi, esitasime õiguskomisjonile selle eelnõu ja olime väga lootusrikkad, et keegi riigikogu liige algatab selle.

Miks ütles Oviir siis, et kirjutas ise eelnõu kokku?

Mina ei oska seda kommenteerida. Kõik muu [eelnõu tekst - toim.] on tulnud kuskilt mujalt, seda oskab Oviir ise kommenteerida.

Kes kirjutas aga EVALi algse seaduseelnõu?

Selle ühe lehe kirjutas EVAL, mina ja...siis oli veel liikmeid, kes panid õla alla sinna.

Kas saate nende inimeste nimesid nimetada?

Ma võin konsulteerida ja küsida, kas inimesed soovivad seda või ei soovi. Kui teid huvitab, siis võib seda uurida jah. Ma küsin seda järgi, praegu ma ei taha öelda, sest ma ei tea kas need inimesed tahavad, et ma ütlen.

Moori jutus on ebakõla

BNSile ütles Moor varem, et EVAL on saanud kommunikatsiooniabi META büroolt, seda nii tasuliselt kui ka nö "pro bono" ehk heast tahtest. Nüüd väitis Moor, et BNS ei esitanud tema mõtet täpselt. Samuti ei osanud ta täpsustada, kui suur osa teenustest saadi tasuta ja kui suur osa tasuta.

"Ma ei oska seda peast öelda...ma ei ole öelnud ka seda, et oleme ostnud teenust Metalt ja oleme saanud pro bono. Mis mina ütlesin eile sellele Huko Aaspõllule oli, et meil on väga piiratud eelarve ja me oleme nõustamisteenust saanud büroodelt pro bono ja osade teenuste eest oleme maksnud. Miks ta Meta niimoodi sisse tõmbas, ma ei oska öelda," märkis ta.

Büroodelt mitmuses?

Täpselt, jah.

Mis büroodelt täpsemalt?

Pean ka küsima. Kui EVALiga alustasime, käisime erinevate inimestega kohtumas ja nõu küsimas, eriti kellel oli mingi kogemus MTÜ-dega. Osad neist on tulnud ka meie liikmeks, osad ei ole jne. Pean üle täpsustama, kas inimesed tahavad ennast meiega siduda.

Lindistus lükkab Moori jutu ümber

Aaspõllu ja Moori kõne lindistusest selgub aga, et Moor siiski ütles seda, mida nüüd väidab end mitte öelnud olevat. Lõik kõnest:

MM: Meta on meid aidanud küll jah HA: Kas ta on siis lepinguline partner või ta teeb seda kuidagi tasuta? MM: Mis mõttes lepinguline või tasuta? Selles mõttes me oleme saanud, oleme saanud nagu päris palju talt abi pro bono ja mingite asjade eest oleme pidanud tasuma. Aga ütleme, et EVAL-i eelarve on nii pisike, et siin mingeid järeldusi teha oleks ennatlik.

Täna saatis EVAL veel ka pressiteate, kus ähvardab BNSi pressinõukogusse anda. Seal väidetakse samuti, et Metat polevat konkreetselt mainitud: "Vestluses ajakirjanikuga kinnitas Moor, et EVAL-it rahastavad EVAL-i liikmed, nagu see ikka MTÜ-de puhul tavaks on ning saanud abi büroodelt nii *pro bono* põhimõttel kui ka mõningate teenuste eest tasunud, niivõrd kui seda on eelarve lubanud. Kusjuures, vestluses ei täpsustanud Moor, millistelt büroodelt on saadud konsultatsiooni tasuta ning millistelt mitte."

Oviir: ajakirjanik valetab

"Kuna praegu on väga selgelt koht, kus üks ajakirjanik selgelt valetab, paluksin küsimusi kirjalikult ja vastan neile põhimõtteliselt koheselt," ütles Oviir keskpäeval telefonitsi. Poolteist tundi hiljem saabus kirjalik vastus, mille saatis SDE meediajuht Andri Maimets. Oviiri sõnul pole ta eelnõu kirjutamisel teinud koostööd ühegi kommunikatsiooni- või õigusbürooga:

Väikeaktsionäride õiguste kaitse on olnud minu huviorbiidis juristi, ettevõtlusministri ja riigikogu õiguskomisjoni liikmena. See on üks teema, mis on varjutanud meie ettevõtluskeskkonda aastakümneid, sõltumata sellest, et justiitsministeerium ja eksperdid on püüdnud olukorda mitmel korral parandada. Nii aastal 1995 kui 2004 oli väikeaktsionäride teema äriseadustiku eelnõus sees kuni kolmanda lugemiseni, mõlemal puhul jäid muudatused poliitilise tahte puudumise taha.

Oma eelnõu koostamisel olen tuginenud materjalidele ja infole, mis on sel teemal aastatel 2017 ja 2018 õiguskomisjonile esitatud (sh justiitsministeeriumi analüüs enamus- ja vähemusosaluse omajate tasakaalustatud kaitsest ja õiguskomisjoni ametlik kohtumine väikeaktsionäridega) ning tutvunud rahvusvahelise praktikaga, sh Soome ja Rootsi õigusloomega.

Lisaks olen rääkinud ettevõtjate ja spetsialistidega, kes on teemaga süvitsi tegelenud – sh Karin Madisson [Soraineni advokaadibüroo partner - toim.], Andrus Vutt [Tartu Ülikooli õigusteaduskonna äriühinguõiguse dotsent - toim.], Urmas Volens [advokaadibüroo NOVE partner - toim.] – ning osalenud väikeaktsionäride liidu korraldatud temaatilisel seminaril. Ühegi kommunikatsiooni- või õigusbürooga pole ma selle eelnõu osas koostööd teinud.

Eelnõus reguleeritud teemad tundusid mulle reguleerimiseks kõige pakilisemad: need on väikeosaniku õigus teabele, õigus esitada kahjunõue juhatuse suhtes, õigus äriühingust välja astuda ja õigus nõuda dividende.

See eelnõu on ajendatud soovist, et Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsus ja investeerimiskliima paraneks. Ja selleks ongi valminud ettepanek regulatsiooniks, mis ei tee ühegi ausa ja partneritest hooliva ettevõtja elu keeruliseks.

Seosed Soraineniga

Margus Moor on ise endine Soraineni advokaat. Samuti esines novembris EVALi poolt korraldatud väikeaktsionäride õiguste teemalisel konverentsil ühe ettekandjana Soraineni partner Karin Madisson. EVALi koostatud konverentsi kokkuvõtte kohaselt rääkis Madisson toona, et väikeaktsionäride regulatsiooni peamiseks kitsaskohaks on just asjaolu, et Eesti seadusandluse kohaselt ei ole äriühingutel kohustust jagada aktsionäridele dividende, kui enamusaktsionärid on dividendide maksmisele vastu.

Mitmetes teistes riikides, nagu näiteks Saksamaal, Soomes ja Rootsis on kehtestatud vähemusosaluse omanike kaitsemehhanismina nn sunddividendi regulatsioon, viitas advokaat. Madissoni sõnul saab eeskujuks tuua Soome seadusandluse, mille kohaselt võivad kümnendikku osa- või aktsiakapitalist omavad osanikud või aktsionärid kohtus nõuda äriühingu kasumist poole jaotamist.