"Ringvaate" saates rääkis Raivo Hein ka sellest, et sillaprojektidele kuluv 500 miljonit eurot on natuke ülepingutatud kulu ning seesuguse ümmarguse numbriga opereerimine annab neile pigem hea puhvri ning kindluse, et hiljem eelarve lõhki ei lähe. "Kui kuue aasta taguse uuringu kulud diskonteerida tänasesse arvestusse, siis selle järgi võiks silla hind olla 350 miljonit eurot. Me arvestame siis jämedalt 400 miljoniga ja jätame puhvriks veel varu. "Ütleme et kui me teeme oma eelarveid kallimalt ja tegelikkuses lähevad nad odavamaks, on see parem kui et eelarve lõhki läheb," rääkis Hein.

Raivo Heina sõnul finantseeritakse ehitust kahes jaos - kõigepealt on omakapital. Kõik need inimesed, kes on nö käimalükkajate grupis peaksid panema omavahenditest 20-25%, see teeb umbes 100 miljonit eurot. "Ma arvan, et pundi peale korjame selle kokku - mitte ainult siis väikses grupis, vaid terve Eesti rahva peale saame selle raha kokku küll. Eesti rahval on 8 miljardit eurot jooksevkontodel. Finantsmudelitena on muide meil plaanid juba olemas."

Ärilehele vastas Hein, et esimeses järjekorras on omakapitaliga panustajad algatajad ise ehk Raivo Hein ja Raivo Kütt. "Eravestlustes ka teada tuntuid ettevõtjaid. Loomulikult ei ole keegi öelnud kohe, et [raha] on siin, sest emotsioonidelt ei saa otsuseid teha. Enne peab olema ette näidata miskit konkreetset - riigi positiivne otsus eelkõige asjaga edasi minna. Rahastamisvoor algab peale seda," selgitas Hein.