Kes on see töönarkomaanist soomlane, kellest võib saada Euroopa panganduse number üks mees?

Eurotsooni põhja-lõuna rinde heitluses võib väga tõenäoliselt juhtuda, et Mario Draghi järel saab Euroopa Keskpanga uueks juhiks soomlane Erkki Liikanen. Üks kandidaat sellele kohale on ka Eesti keskpanga juht Ardo Hansson, keda ökonomistid küll väga ei toeta. Liikanenist kirjutab aga Bloomberg kui favoriidist.

Liikanen on Soome keskpanga endine juht ning Bloombergi konsulteerinud ökonomistid arvavad, et just temast saab 2019. aasta novembris Draghi asendaja. Tema peamine müügiartikkel on see, et ta on kõige parem kompromisskandidaat.

Järgmisel presidendil on vaja leida tasakaal riikide vahel nagu Saksamaa, kes soovib lõpetada kriisiaegse stimuleerimise võimalikult peagi, ning Itaalia vahel, kes kardab, et nende majandust laastaks see, kui tugi kaoks. Maratonijooksja ja murdmaasuusataja Liikanen võib olla selle probleemi lahendus.

„Kui võtame arvesse lõuna-põhja vaenujalal olemise, siis võib Liikanen olla hea valik sellele positsioonile," ütles investeerimislahendusi pakkuva Mandantum Life'i tegevjuht Lauri Vaittinen. „Ta ei ole võtnud ühtegi ekstreemset seisukohta ühegi keskpanga ebahariliku meetme osas. Ta on väga hea kandidaat."

Liikanen on sel aastal öelnud, et kui palutakse, siis ta on valmis „kohust" täitma. Tema šansid paranesid tuntavalt, kui Saksamaa otsustas, et nemad soovivad jahtida üht suurt poliitilist kohta ning ei esita Bundesbanki presidendi Jens Weidmanni kandidatuuri.

Samas on soomlane selles positsioonis juba olnud, kui teda kaaluti 2011. aastal. Siis loobus sakslane Axel Weber ise kandideerimast.

Kui Liikanen saaks selle töökoha, siis oleks ta 69-aastane ehk vanim ametisse asuv Euroopa keskpanga president. Ta tooks endaga kaasa veerandsada aastat kogemusi Soome poliitikast ja Euroopa koridoridest. Ta on töötanud nii Brüsselis kui Soome keskpangas. Viimane töö andis talle koha Euroopa Keskpanga nõukogus, kus ta on olnud 2004. aastast kuni käesoleva aasta juulini, mil tema ametiaeg lõppes.

Närviline natuur

Liikanenil on väsimatu mehe reputatsioon. Ta on sotsiaalmeedias väga aktiivne ja esitab seal raamatuarvustusi, kommentaare päevasündmustele ning ka anekdoote. Ühes Facebooki postituses ütles ta, et kaks prantsuse turisti ajasid ta sassi giidiga, kui ta neile keskpangas üleval olevat kunstinäitust tutvustas.

Ta postitab ka pilte oma kalastusretkedelt, kus ta on saanud rääbist ja ahvenat. Kala suitsutab ta oma Anttolas asuvas suvekodus. Selle aasta alguses osales ja lõpetas ta 20-kilomeetrise murdmaasuusasõidu, kus ta sõitis võidu endise Föderaalreservi juhi Randall Kroszneriga.

„Ta vajab väga vähe und ja tema töövõime on meeletu," ütles Lasse Lehtinen, kes on endine soomlasest europarlamendi liige. Ta on Liikaneni tundnud peaaegu 50 aastat. Ta kirjeldab Liikaneni kui „närvilist" ja vahel kannatamatut inimest. „Kui ta alustas tööd Soome keskpangas, siis ta imestas, et inimesed läksid õhtul töölt koju. Siis talle öeldi, et nende tööaeg on lihtsalt läbi. Tal oli seda raske mõista."

Pangareformija

Liikaneni karjäär algas 1972. aastal, kui ta oli 21-aastane. Temast sai noorim soomlane, kes on valitud parlamenti. 1987. kuni 1990. aastani oli ta rahandusminister. Sel ajal oli majandusbuum, ta lahkus Brüsselisse kui kasv järsult aeglustus. Ta veetis kaks ametiaega Euroopa Komisjonis. 2012. aastal vedas ta ekspertide rühma, kes soovitas muuseas karmimaid kapitalinõudeid, et Euroopa panku tugevdada.

Ta on olnud Draghi ajal Euroopa keskpanga tehtud otsuste kindel toetaja. Sel aastal hoiatas ta, et rahanduspoliitikat ei tohi liiga kärmelt karmistada. Bloombergi artiki jaoks ei soovinud ta kommentaare anda.

Siiski ei saa mees kindel olla, et Euroopa olulisim panganduskoht talle kuuluma saab. Üheks kandidaadiks on mees, kes sündis temaga samas paigas, Mikkelis. Tegemist on Soome keskpanga praeguse juhi Olli Rehniga. Tema on Bloombergi pingereas 5. kohal.

Bloombergi analüüs andis järgnevad tulemused (100 palli süsteemis kõige enam punkte saanud kandidaat. Hinnanguid andsid ökonomistid. Neil paluti ritta panna kolm kõige tõenäolisemat kandidaati. Esimene koht sai kolm, teine kaks ja kolmas ühe punkti. Iga kandidaadi skoor jagati maksimaalse võimaliku punktide arvuga ja korrutati siis 100-ga. Osa võttis 24 ökonomisti.)

Pingerida:

Erkki Liikanen: 35 punkti

Francois Villeroy de Galhau (Prantsusmaa): 33 punkti

Philip Lane (Iirimaa): 32

Jens Weidmann (Saksamaa): 22

Olli Rehn (Soome): 21

Benoit Coeure (Prantsusmaa): 20

Klaas Knot (Holland): 17

Klaus Regling (Saksamaa): 8

Christine Lagarde (Prantsusmaa): 6

Ardo Hansson (Eesti): 1