Kes rügavad nurisemata, kes aga hoiavad probleemid endale ja kurdavad seljataga ehk kuidas erineb eestlaste, lätlaste ja leedulaste töökultuur?

Sellest hoolimata, et oleme naabrid, on baltlaste töökultuuris ehitusmaterjalide tootja Sakret Eesti kõigis kolmes Balti riigis töötamise kogemusega lätlasest juhi Kaspars Pacēvičsi sõnul suuri erinevusi. Milles need seisnevad?

Leedulased on aktiivsed müügimehed ja orienteeritud rahategemisele. Neil on palju ärisid. Leedus on ka suur Poola mõju.

Lätlased on samuti aktiivsed ega esita kunagi küsimust, miks on tarvis üht või teist asja teha. Kui on vaja teha, siis tehakse ära. See tähendab, et nad tulevad varem ja lahkuvad hiljem, kuni töö on tehtud. Lätlased on avatud koostööks.

Eestlased on rahulikumad ja skandinaavlastega sarnasemad, leiab Pacēvičs. Kui lätlased on emotsionaalsed, tulevad kokku ka erimeelsusi arutama, lahendavad need ning 10–15 minuti pärast on kõik korras ja töötatakse edasi, siis eestlased ei näita oma emotsioone ja rahulolematust välja. Pacēvičs tunnistab, et on mitu korda olnud olukorras, kus inimesega vesteldes tundub kõik korras olevat, aga pärast selgub, et ta on kõik endasse hoidnud ja teistele kurtnud.

Eestlased tulevad täpselt tööle ja ka lahkuvad täpselt. See on hea, aga vahel on tarvis mõned lisaasjad ära teha. Eestlased on konservatiivsed ja harjunud tegutsema sisseharjunud moel. Nende harjumusi on raske muuta, arvab Pacēvičs.

Mida arvab Sakreti juht ja Läti kaubandus- tööstuskoja Eesti esindaja meie majanduse seisust ja miks peab ta aktsiiside tõstmisega raha kogumise ideed vaid enese petmiseks, saab lugeda siit.