"Kui Arengufond 2006. aastal loodi, siis oli selle eesmärk algatada ja toetada Eesti majanduses ning ühiskonnas toimuvaid vajalikke muutusi. Kitsamaks eesmärgiks oli toetada eksporti ja soodustada kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade teket.

Tõsi, peale seda kui Arengufondi juhiks nimetati poliitiliselt sobiv inimene, paistis Arengufond kõige enam kahjuks silma skandaalidega, mis puudutasid asutuse enda tegevust ja kulusid ning kõrgelt tasustatud töökohti.

Täna tuleks tunnistada tehtud vigu ning minna tagasi Arengufondi loomise idee juurte juurde. Selleks tuleks anda talle roll, milleks ta asutati. Tänu arengufondidele on arenenud selliste riikide majandus nagu Soome, Jaapan, Singapur jt. Miks me siis ometi ei ole õppinud nende riikide edust? Sõnades on peaministri partei seadnud eesmärgiks Põhjamaaks saamise, aga tegudes keeldub valitsus kõigest, mis on Soomest teinud Soome ja Rootsist Rootsi.

Tänases Eesti Päevalehes ütleb ettevõtlusminister Liisa Oviir, et vaja on apoliitilist majandusseiret, milleks tuleks Riigikogu Kantselei juurde luua midagi peaministri strateegiabüroo sarnast, kus paar inimest annaks nõu ja teeks kindlaks riiklikud vajadused. See meenutab vägisi peaminister Taavi Rõivase poolt Riigikantselei juurde loodud majanduskasvu kiirendamise võimaluse otsimise töörühma, mille peamises eesmärgis ja apoliitilisuses julgen ma aga siiralt kahelda. Kui Oviiri sõnul pole Arengufondil apoliitilise seire tegemiseks piisavalt autoriteeti, siis ei tähenda see, et asutus tuleks sulgeda, vaid tuleks mõelda, mida teha teisiti, et aja jooksul maha mängitud autoriteet taastada.

Arengufondile püstitatud ülesanded peavad andma sihi, kuhu majanduses, aga ka teistes valdkondades edasi liikuda. Muu hulgas peab asutus jälgima trende maailma majanduses ning nõustama poliitikuid ja ametnikke majanduse arengu osas. Nagu ka ettevõtjad on tõdenud, siis visiooni puudumine on tänase valitsuse üks suuremaid probleeme.

Keskerakonna fraktsiooni seisukoht Riigikogu majanduskomisjonile oli anda asutusele tagasi roll, milleks ta loodi. Me näeme, kuidas Eesti seisab täna tupikseisus ja peaministril puuduvad ideed, kuhu riiki juhtida ja majandust kasvule pöörata. Milleks likvideerida sel juhul asutus, mis potentsiaalis võiks pakkuda ideid, mis ühiskonda võiksid edasi viia?

Arengufondi on vaja ja seda ei tohi sulgeda, vaid selle tegevus tuleb ümber korraldada. Reorganiseerimist tuleks kõigepealt alustada sellest, et kuigi asutus on Riigikogu alluvuses ei kuulu fondi nõukogusse kedagi, kes esindaks poolt riigikogu ehk opositsiooni seisukohti. Kui ettevõtte juhtimine toimub liialt mugavas õhkkonnas või kui asutusel puudub üldse pikka aega juht, võib areng toppama jääda, nagu oleme fondi lühikese tegevusaja jooksul näinud."