„Eile Riigikogus lõpphääletuse läbinud maksupaketi menetlemine oli algusest peale tehtud opositsioonile sisuliselt võimatuks. Kobareelnõuga suruti ühe hooga läbi omavahel mitmed seostamata eelnõud. Kuidas on seotud majutusasutuste käibemaksu ja erinevate aktsiiside tõstmine, sotsiaalmaksu vähendamine ja Haigekassa seaduse muutmine? Valitsuse arutu kiirustamisega suruti maksupakett eile küll parlamendist läbi, kuid viimane sõna jääb siiski Vabariigi presidendile,“ ütles Keskfraktsiooni Simson.

Keskerakond toob oma kirjas presidendile maksupaketi põhilise probleemina välja asjaolu, et antud eelnõu menetlemise juures on rikutud mitmeid protseduurireegleid. Esiteks oli tegemist kobareelnõuga, mida oli opositsioonil sisuliselt võimatu menetleda. Lisaks rulliti opositsioonist üle tavapärasest kolm korda lühema muudatusettepanekute tähtajaga ning lõpetuseks seoti kogu pakett valitsuse usaldushääletusega, mida seni on kasutatud kui kriisimeedet.

„Mingit kriisi aga täna pole. Tegemist oli lihtsalt valitsuse mugavussammuga, et kaotada poliitiline dialoog ning võimalus muudatusettepanekuid hääletada. President on 2011. aastal Riigikogu ees esinedes öelnud, et erineva eesmärgiga seadusmuudatusi pole enam kohane menetleda üheskoos. President on selgelt rõhutanud, et erinevaid eluvaldkondi tuleb arutada eraldi,“ tuletas Simson meelde.

„Kõike eeltoodut arvesse võttes, tuleb meie hinnangul jätta maksupakett välja kuulutamata. Valitsus on kobareelnõud läbi surudes taas parlamentaarse demokraatia ohvriks toonud ning opositsioonist üle rullinud. Kuna president on varasemalt korduvalt kobareelnõu vastu sõna võtnud, loodame, et tal jagub kindlameelsust ka seekordse paketi küsimustes,“ märkis Simson.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Reformierakonna fraktsiooni liige Remo Holsmer tõdes, et rahanduskomisjon arutas antud eelnõu neljal istungil. Neist esimesel tutvustas plaanitavaid muudatusi rahandusminister, järgmisel kahal vaatasime läbi komisjonile saadetud kirju ja pöördumisi. Viimasel istungil arutasime üle 3 tunni sisuliselt kõiki riigikogu fraktsioonide poolt esitatud ligi 200 muudatusettepanekut. Ettepanekute esitamise lühem tähtaeg oli seotud sellega, et maksumuudatuste vastu võtmise ja jõustamise vahele jääks vähemalt pool aastat. See põhimõte sai vastu võetud eelmise riigikogu poolt loomaks õiguskindlust ja tagamaks maksukeskkonna etteaimatavus.

Tean Keskfraktsiooni liikmeid kui väga aktiivseid muudatusettepanekute tegijaid ja 5 päeva jooksul vormisti korrektselt ning esitati rahanduskomisjonile 99 ettepanekut. Taaskord igati tubli töö ja pr Simsoni poolt viidatud “opositsioonist ülerullimine” on selles kontekstis üledramatiseeritud hinnang.

Tööjõumaksude langetamise, tulumaksuvaba miinimumi tõstmise, alkoholi ja tubakatsiisi tõstmise eelnõusse esitati opositsiooni poolt muuhulgas ettepanekuid ka haigekassa juhtimise, mopeedide kubatuurinõuete ja lennukite stardimassi kohta. Need ei omanud just liiga suurt kokkupuudet eelnõu algse mõttega. Kui Keskfraktsioon räägib “kobareelnõust”, siis just opositsiooni enda poolt sooviti eelnõud kobaraks muuta ja selle reguleerimisala oluliselt laiendada. Kahtlemata näitas ka esitatud ettepanekute arv soovi riigikogu istungeid ööde kaupa venitada mitte pidada sisulist debatti.