„Suheldes Eesti transpordiettevõtjatega oleme saanud tagasisidet, et juhul kui teemaks läheks selgelt infrastruktuuri parendamisse, siis ei oleks neil erilisi vastuväiteid selle kehtestamisele. Probleem võib olla ka selles, et praegune kütuseaktsiisist teehooldusrahade saamise süsteem on küllaltki läbipaistmatu, sest kütuseaktsiisist laekuv raha läheb suurde riigieelarve “potti”, kus selle ümberjagamist on keeruline jälgida.

Lihtne tagasivaade näitab, mis on teede rahastusega toimunud: kui 2008. aastal nägi riigieelarve kohalike teede hoolduseks ette ligi 40,5 miljonit eurot, siis 2009. aastal oli see summa kahanenud ligi 24,2 miljoni euroni. 2011. aastaks riigi poolt makstav kohalike teede hoiu toetussumma oli 12,7 miljonit euro ja 2012. aastal 18,1 miljonit eurot. 2013. aastal jõuti küll 29,3 miljoni euroni, kuid samas on kasvanud teetööde hinnad ning katta tuleb vahepealsetel aastatel toimunud alarahastatus.

Seega tundub, et kui Eestis ei suudeta teede rahastamise süsteemi ümber korraldada, pole tõenäoliselt muud varianti kui teedemaksu kehtestamine, samas peab siis oluliselt läbi kaaluma võimalused kütuseaktsiisi vähendamiseks, sest ettevõtjate maksukoormus ei tohi liigselt kasvada. Arvestades aga Euroopa Liidu föderaliseerumise suunda, siis tasuks kaaluda üle-euroopalist ühtse tariifiga teemaksu. Transpordiettevõtjad on avaldanud ka muret, et erinevate riikide erineva suurusega teemaksud tekitavad ebatervet konkurentsi.“

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas avaldas reedel seisukohta, et Eesti ei saa enam pikalt jätkata tasuta teede poliitikat, kirjutas Äripäev.

Kallase sõnul maksustab Euroopa Liidus juba 23 riiki ühel või teisel määral teede kasutamist. “Eesti on üsna unikaalne riik, kuna siin ei maksustata teede kasutamist. Ma ei näe võimalusi pikalt sellise poliitikaga jätkata,” ütles Siim Kallas Postimehe majanduskonve­rentsil “Euroraha võlud ja valud”. Majandusminister Juhan Parts märkis, et teede maksustamine suurendaks siinsete veoettevõtete transpordikulusid.