On hea, et Eesti riigil on lõpuks selline valitsus, mis julgeb sirgeseljaliselt taolisi otsuseid vastu võtta ja ellu viia. Tehniliselt võib olla tegemist raskete otsustega, kui kogu meie ühiskonnale on need vajalikud. Kuid vaatamata otsuste vajalikkusele ja kasulikkusele Eesti majandusele kostub ikkagi ilmselgelt kibestunud kriitikute häält ja sõnumit, et justkui ei tegelekski valitsus kõige õigema probleemiga kõige õigemal viisil.

Valitsuse plaan on läbimõeldud

Näiteks 21. märtsi Ärilehes ilmus Aivar Õepa lugu teemal: „Eesti üritab kaubalaevadele oma lippu ahtrisse saada, kuid valitsuse plaan on sisutu”. Nimetatud loos on autor seisukohal, et justkui kannataks valitsuse lubadus kaubalaevad Eesti lipu alla meelitada üldsõnalisuse ja sisutuse all. Selline ajakirjaniku seisukoht on aga tegelikust tõest väga kaugel. Valitsuse plaan on vägagi läbimõeldud ja reaalselt ellu rakendatav. Pigem on tegemist konservatiivse plaaniga, mis tähendab, et reaalse elu tulemused võivad veelgi paremaks osutuda.

Aivar Õepa tsiteerib nimetatud artiklis majandusminister Kadri Simsonit, kus minister selgitab järgmisel aastal tehtud saavaid seadusemuudatusi, mis Eesti kaubalaevade reederitele atraktiivseks lipuriigiks muudaksid. Muuhulgas selgitab minister vajalikke maksusoodustusi ja seda, et senine poliitika on viinud kaubalaevade arvu Eesti registris nullini.

Muudatusi on vaja, see on selgemast selgem ja minister Simson selle eest ka seisab. Simsonil on olemas laiapõhjaline toetus nii valitsuses, erialaspetsialistide hulgas kui ka ühiskonnas üldisemalt. Ministril on olemas selge visioon edasiliikumiseks ja see visioon tehakse ka teoks.

Simsonil on olemas laiapõhjaline toetus nii valitsuses, erialaspetsialistide hulgas kui ka ühiskonnas üldisemalt. Ministril on olemas selge visioon edasiliikumiseks ja see visioon tehakse ka teoks.

Ajakirjanik heidab oma artiklis ette, et tingimused kaubalaevade Eesti lipu alla toomiseks on valitsuse tegevuskavas liiga üldsõnalised ja tal ei ole olnud võimalik ministeeriumitest rohkemat teada saada. Siinkohal on oluline juhtida tähelepanu asjaolule, et see, kui ajakirjanikul ei õnnestunud saada artikli ettevalmistamise käigus ministeeriumitest täiendavat informatsiooni ei tähenda seda, et valitsusel ei oleks programmi elluviimise tarvis välja töötatud sisulist dokumentatsiooni ja tegevuskava piirdukski vaid üldsõnaliste väljaütlemistega.

Probleemi tuleb lahendada seal, kus probleem on olemas

Aivar Õepa artiklis muretsetakse ka selle üle, et minister plaanib teha soodustusi kaubalaevadele, kuid mitte reisilaevadele. Kõlama jääb seisukoht, et soodustused oleksid vajalikud kogu laevandussektorile. Põhjus on ju selles, et probleem on meil eelkõige kaubalaevanduses – kahanenud on Eesti registris olevate kaubalaevade, mitte reisilaevade arv. Viimane on kolmandiku võrra kasvanud ja reisijateveo äri ajamine Eesti lipu all on igati konkurentsivõimeliselt laabunud. Miks remontida siis toimivat süsteemi? Ehk teisiti öeldes tulebki probleemi lahendada eelkõige seal, kus probleem eksisteerib.

Küsimus kaubalaevade toomisel Eesti lipu alla ei seisne mitte milleski muus, kui Eesti mereriigi staatuse taastamises. See on fundamentaalne ja sisuline samm, ehk siis üks oluline tahk, kus Eestis parempoolse valitsemise all käivitunud ja jätkunud allakäik lõpuks taas tõusuks pööratakse.

Kaubalaevade toomine Eesti lipu alla pole ainult eksporti soodustava mõjuga, oma panus tuleb sellest majandusharust ka sisemajanduse aktiviseerumisele. Kui laevu opereeritakse Eestist, siis paiknevad ka vastavad kontorid koos töökohtadega just meie riigis. Laevu, nagu ka koordineerivaid töökohti, mehitatakse suuresti Eesti töötajatega. Viimased elavad üldjuhul Eestis.

Kui laevu opereeritakse Eestist, siis paiknevad ka vastavad kontorid koos töökohtadega just meie riigis. Laevu, nagu ka koordineerivaid töökohti, mehitatakse suuresti Eesti töötajatega.

Jutt käib 10 000 täiendavast töökohast

Eesti firmadele kuuluvad ja Eestis registreeritud kaubalaevad valivad oma kodusadamateks Eesti sadamaid. Nendes sadamates seistakse ja suuresti laevu ka teenindatakse, mis annab tööd paljudele teistele ettevõtetele ja seotud majandusharudele. Kaubalaevanduse areng annab sissetulekuid Eestis elavatele inimestele ja lisaks maksude maksmisele kulutavad need inimesed oma palgaraha suuresti Eestis. Palgad merenduses ei ole väikesed ja seega Eesti turu tegelikku väiksust arvestades on iga ostujõuline klient vägagi teretulnud meie majandust aktiveerima. Samas kui me loeme kokku kõik töökohad, mida kaubalaevanduse areng tekitab, mitte ei piirdu üksnes laevadel töötavate inimestega, siis üldkogumina saame päris palju inimesi.

Ainuüksi laevadel töötab täna välislippude all hinnanguliselt suurusjärgus 6 000 Eestiga seotud või Eestist otseselt pärit meremeest. Kui sellele numbrile lisada ka laevandust otsesemalt või kaudsemalt toetavas sektoris töötavad inimesed, kellele kaubalaevade Eesti lipu alla tulek töö annaks, siis Eesti peale kokku räägiksime me ilma liialduseta umbkaudu 10 000 täiendavast töökohast. Sellistest töötajatest, kelle makse me täne ei näe, kelle ostjõud täna meie kaubanduses ei ringle ja kes arendavad täna teiste riikide majandust või on sootuks töötud.

Siinkohal ei tohi tähelepanu alt välja jätta ka seda, et näiteks nimetatud 6 000 töötajatest suurel osal puudub sotsiaalkindlustus. Riigi jaoks on see probleem, kui inimesed on jäetud merele saatuse hooleks ja riik plaanib kindlasti nende inimeste eest seista. Uue valitsuse tulekuga on meil jäädavalt lõppenud riikliku ükskõiksuse ajastu, kus igaüks vaadaku ise, kuidas toime tuleb.

Kaubalaevade Eesti lipu alla toomisega kaasneb loomulikult veel palju Eesti riigi jaoks olulisi positiivseid momente ja aspekte. Olgu siinkohal nimetatud näiteks laeva teenindamisega seotud kaupade vood (kütus, muud laevas vajaminevad sisendid) ja sadamateeninduse töö üldises mõttes, mis omakorda tähendavad riigi seisukohalt maksulaekumisi ja neid sisendeid käitavate ettevõtete seisukohalt täindavaid käibeid. Kaubalaevade toomine Eesti lipu alla tähendab seega täiendavat panust meie kogu majanduse toimimise aktiivsuse kasvu.