Keskkonnaministeerium: kui riigikohtus kaotame, tõusevad tasud 2016. aastast
Täna avaldas Ärileht artikli, milles on juttu keskkonnatasude hüppelisest tõusust ja selle negatiivsest mõjust ettevõtetele. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus selgitas Ärilehele, kuidas nemad praegust olukorda näeva.
1) aasta alguses tehtud otsus tõsta 2013., 2014. ja 2015. aastal keskkonnatasusid igal aastal 20% on praegu otsaga jõudnud Riigikohtusse. Õiguskantsler on oma hinnangu andnud. Kuidas kommenteerite, mis saab juhul, kui kohtuotsus on teie vastu?
Kui Riigikohus otsustab, et Vabariigi Valitsuse määrused tasumäärade tõstmisel on vastuolus Põhiseadusega, on edaspidi välistatud tasumäärade tõstmine aastani 2015 (kaasa arvatud), mistõttu tuleb algatada diskussioon järsemaks tasumäärade tõusuks aastal 2016, et tagada ressursitõhususe eesmärgi järgimine ning maavarade kõrgem väärtustamine. Juhul, kui tuvastatakse vastavate määruste muutmise põhiseadusvastasus, ei ole võimalik planeeritud ulatuses kasutada laekunud tulusid keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks (Keskkonnatasude seaduse § 4). Seega lisaks maavarade kõrgemale väärtustamisele, ressursitõhususele motiveerimisele ja vee erikasutustasu määrade tõstmisele määrade taseme ühtlustamiseks jääb riigil saamata oluline tulu vajalike tegevuste läbiviimiseks.
2) Kuivõrd peate tõsisteks väiteid, et samas rütmis tasude tõstmist jätkates jäävad siinsed ettevõtted hätta (kahjum, pankrot, oma ettevõtte Eestist välja kolimine).
Keskkonnatasud rakenduvad tulenevalt tegevusalast erineva mõjuga. Enamiku ettevõtete puhul jääb keskkonnatasude osatähtsus ettevõtte ärikuludes alla 5% ja ettevõtte jaoks on tootmisotsuste tegemisel oluliselt tähtsamad muud maksud, aktsiisid ning ka keskkonnanõuded.
Teatud valdkondade puhul võib tasude osatähtsus ka kõrgem olla ning see tuleneb tegevusvaldkonna eripärast ehk tegemist ongi keskkonda kõrgemalt koormava tegevusega või loodusvarasid intensiivsemalt kasutava valdkonnaga. Selliste tegevusalade puhul tuleb hinnata tasakaalu ettevõtlustegevuse pakutava lisandväärtuse ja samas sellega kaasneva keskkonnakasutuse vahel. Keskkonnaministeerium on viinud keskkonnatasud tasemele, mis mõjutavad eelkirjeldatud valdkondi oma tegevust efektiivsemaks muutma ning keskkonnakoormuse või loodusvarade kasutamise hinnaga tegevuste planeerimisel arvestama.
Samas ei saa eeldada, et keskkonnatasude tõus peaks jätkuma samas tempos, kuna kui keskkonnakasutuse hinnad on viidud vajalikule tasemele ettevõtete tegevuse suunamiseks, saab nende kujundamisel olla paindlikum ning arvestama peab ka tegevusalade konkurentsivõime aspekte. Neid aspekte saavad valdkondade esindajad Keskkonnaministeeriumiga läbi arutada tuleva perioodi raamkava ettevalmistamise käigus.
3) Kas on reaalne, et riik paneb määrad paika kümneks aastaks, et ettevõtetel oleks edasise osas suurem kindlus.
Eesti riigi tugevus on seni seisnenud paindlikkuses ja efektiivsele arengule suunitluses, võttes sealhulgas arvesse keskkonnaeesmärke. Saastetasude kehtestamine keskkonnatasude seaduses viieks aastaks ette ning loodusvara kasutusõiguse tasumäärade ülem- ja alampiiride kehtestamine keskkonnatasude seadusega võimaldavad ettevõtetel hinnata tasude muutumise trendi ja vahemikku tulevateks aastateks. Praegu toimub uue perioodi keskkonnatasude kujundamine, mille raames saame läbi rääkida nii tasude kehtestamise vormi ja ajalise aspekti osas, sealhulgas leida koostööpartneritega kompromiss ettevõtlustegevuse prognoosimise võimaldamiseks kui ka Keskkonnaministeeriumile paindlikkus reageerimaks muutunud oludele.
