Keskkonnaministeerium: muutused põlevkivijäätmete vähendamisel ei sünni üleöö
Keskkonnaministeerium nõustub riigikontrolli hinnanguga, et riigil tuleb suunata ettevõtteid jäätmete ladestamist vähendama ja taaskasutust suurendama ning kinnitab, et suund sellele on võetud.
Keskkonnaministeerium märgib pressiteates, et erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti kehtestanud jäätmete ladestamise eest makstava tasu ka teatud liiki tööstusjäätmete.
Seetõttu tuleb põlevkivitööstusel riigile maksta nii põlevkivi kaevandamisel kui ka põlevkivijäätmete ladestamisel. Sellise maksu eesmärk on riigi poolt survestada ettevõtjaid jäätmeteket vähendama ja suurendama taaskasutust, et prügilasse jõuaks järjest vähem põlevkivijäätmeid.
Põlevkivitööstus on püüdnud leida võimalusi jäätmete taaskasutuseks. Näiteks on aherainest võimalik toota ehituskillustikku ning tuhka on võimalik kasutada ehitusmaterjalide tootmisel ja põllumajanduses, kuid Ida-Virumaal on turg piiratud, mistõttu vajab sellise materjali kasutamine mujal Eestis laiemat toetust.
Põlevkivitööstuses tekkinud jäätmete taaskasutamine ei peaks olema ainult keskkonnaministeeriumi mure, vaid riik tervikuna ja Eestis tegutsevad ettevõtjad võiksid oma tegevustes kaaluda võimalusi nende jäätmete kasutamiseks.
Riigikontroll toob oma auditis välja, et andmeid, mida ettevõtted esitavad riigile jäätmete koguste ja keskkonnaseire kohta ei kontrollita piisavalt. Keskkonnaministeerium täpsustab, et probleemid jäätmekoguste arvestamisel tekivad olukorras, kus jäätmeid ei ole võimalik kaaluda.
Eeskätt puudutab see põlevkivituha ladestamist vee abil, st tuha transpordiks ladestusalale kasutatakse suurtes kogustes vett (tuhk segatakse veega ja torude kaudu liigub segu ladestusalale, kus vesi setitatakse välja ja suunatakse tagasi tehasesse). 2012. aastal tuli keskkonnaministeerium välja sooviga sätestada nõue, et olukorras, kus jäätmeid ei ole võimalik kaaluda, tuleb jäätmeteke arvutada välja konkreetse arvutusmudeli abil. Hirm ladestustasu tõusu ees sundis aga ettevõtjaid kindlalt vastu seisma igasugusele arvutusmeetodile ja nõude kehtestamise protsess peatus.
Keskkonnaalase aruandluse kvaliteedi tõstmiseks on keskkonnaamet koostöös keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusega alustanud keskkonnalubade menetlemise infosüsteemi loomist. Projekti eesmärk on arendada keskkonnaministeeriumi valitsemisala ja avalikkuse vajadustest tulenev e-teenuste ja menetluste infosüsteem, mis asendab aegunud ning omavahel liidestamata infosüsteemid.
Uue süsteemi kaudu on võimalik lahendada ka omaseire andmete kogumise ning analüüsiga seotud kitsaskohti. Tegemist on väga ambitsioonika ning olulise projektiga, mistõttu on projekti edukaks lõpetamiseks kindlasti vajalik suunata sellesse suuremas mahus tööjõudu ja rahalist ressurssi.
Riigikontrolli hinnangul peaksid Eesti õigusaktid tagama, et ettevõtted sulgevad tulevikus ise oma jäätmekäitluskohad, ent paraku pole sulgemiseks ette nähtud rahaliste tagatiste süsteem piisavalt rakendunud. Keskkonnaministeerium nõustub vajadusega üle vaadata jäätmekäitluskohtade sulgemise rahaliste tagatiste süsteem ja vastutus selles osas. Vastavad muudatused kavatsetakse välja töötada koostöös prügilate ja jäätmehoidlate käitajatega.
