Keskkonnaminister: jäätmeseadus pole veel valmis, eelnõu jõuab valitsusse alles siis, kui kõik osapooled on rahul

Keskkonnaminister Mati Raidma kinnitab, et jäätmepoliitika kriitikast on jäänud kavandate muudatuste sisu ja eesmärk – Eesti jäätmemajanduse parem korraldus. Seisukoht, et tänane prügimajandus toimib väga hästi, on tema sõnul ennatlik.

Uus seaduseelnõu töötati reformierakondlasest keskkonnaministri sõnul välja, kuna on väga selged kitsaskohad, mis vajavad lahendamist. Esiteks konkurentsi küsimus sektoris. Konkurentsiamet on väljendanud oma selget seisukohta, et hetkel kehtiv jäätmeseadus on vaba ettevõtlust põhjendamatult piirav ning jäätmemajandusega seotud turud tuleks sarnaselt enamikele teistele tegevusaladele vabale konkurentsile täielikult avada. Muudatuste eesmärk on pakkuda inimestele võimalust valida teenusepakkuja.

Teiseks ei saa tema sõnul rahul olla jäätmete liigiti kogumisega. Viimased uuringud näitavad, et olmejäätmeid koos pakendijäätmetega tekib inimese kohta ligi 400 kilogrammi aastas. Eelnõuga soodustatakse liigiti kogumist, et see hinnas ja mugavuses muutuks Eesti majapidamistele motiveerivaks. Inimesel peab olema üheselt klaar, et kui ta sordib ning kogub jäätmed liigiti, on tema prügiarve oluliselt väiksem kui siis, kui ta viskab need kõik koos ühte konteinerisse.

„Selge on see, et kavandatava jäätmeveoreformi erinevad mõjud tuleb selgelt ja avatult läbi rääkida,“ tõdeb minister. Näiteks on mitmel korral on juttu tulnud asjaolust, et võimalusega ise jäätmevedajat valida suureneb prügi vedavate autode arv tänaval. Ka meie analüüsid näitavad, et see võib nii olla, eriti algusjärgus, tõdes minister. Samas ei ole meie hinnangul vedavate autode arvu kasv nii olulise tähtsusega, sest teisalt kaasneb muudatustega senisest tõhusam liigiti kogutud jäätmete suunamine ringlussevõttu. Kahtlemata on võtmekohaks, kuidas tagada olmejäätmete veoteenuse kättesaadavus tarbijaile vastuvõetava hinnaga ka maapiirkondades, eriti hajaasustusega piirkondades.

„Rahustuseks kinnitan, et praegu oleme selles protsessis alles poole peal – kogume argumenteeritud arvamusi, hindame mõjusid, kooskõlastame eri ministeeriumite seisukohti. Seaduseelnõu jõuab valitsusse alles siis, kui ta on valmis ning kui kõik osapooled on rahul ning asjast ühtmoodi aru saavad. Selleks püüded kujundada eksitavaid seisukohti eriti kaasa ei aita.,“ lausus ta.