„Balticconnector annab võimaluse turgude sidumiseks ja suurendab Eesti tarbijate kindlustunnet, meie energiajulgeolekut. Eesti ja Soome vahelise gaasitoru rajamisega Eesti merepõhja kaasnevad olulised süvendamis- ja täitetööd. Seetõttu on oluline, et eeltööd oleks põhjalikult tehtud ning kavandatavate tegevuste mõju ja leevendused keskkonnale teada,“ kommenteeris keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Heakskiidetud programmi alusel viiakse läbi mõju hindamine koostöös Soomega, sest torujuhe läbib nii Eesti kui Soome majandusvööndit. Esialgsete plaanide kohaselt jõuab torujuhe Eestis maale Pakri poolsaarel Paldiski linna territooriumil. Soomes jõuab torujuhe maale Inkoos. Lõplik torujuhtme marsruut määratakse kavandatava torujuhtme ümbruse, maabumispunktide ja maapealsete rajatiste kohta teostatavate uuringute, sh KMH tulemuste põhjal.

Esialgse ajakava kohaselt algab aruande avalikustamine järgmise aasta mais, mil kõigil elanikel on võimalus aruandega tutvuda ja esitada oma kommentaare. Valmiv aruanne käsitleb kohalikke ja võimalikke piiriüleseid mõjusid.

KMH ning selle käigus läbiviidavate uuringute tulemuste valmimise järel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil võimalik teha ettepanek Vabariigi Valitsusele hoonestusloa andmiseks või sellest keeldumiseks. KMH programmi koostasid eksperdid Eesti ja Soome Rambollist ning kaasatud olid ka valdkondade eksperdid.