Keskkonnaorganisatsioonide nõuded energeetikamajandusele

Keskkonnaorganisatsioonide ühispöördumine seoses vajadusega taastada seaduslikkus Eesti energeetikamajanduse arendamisel, Narva elektrijaamade ja Eesti Põlevkivi erastamisel.

Ühispöördumise tekst: 9.01.2002

Lp. Eesti Vabariigi President,

Lp. Eesti Vabariigi Peaminister

Lp. Eesti Vabariigi Majandusminister

Keskkonnaorganisatsioonide poolt läbi viidud dokumentide ja erastamisprotsessi analüüs näitas, et Narva elektrijaamade ja Eesti Põlevkivi erastamisel on Vabariigi Valitsus alates 1998.a. teisest poolest, rikkunud Eesti Vabariigi põhiseadust ja mitmeid teisi seadusi.

Samuti näitas analüüs, et senine Eesti energeetikamajanduse arendamine ei ole kulgenud kooskõlas Eesti

Vabariigi poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste kokkulepetega - Euroopa lepinguga (ratifitseeritud 1995.a.), Euroopa Energiahartaga (1998), Euroopa Liidu direktiivide ja säästva arengu printsiipidega.

Eesti on tänu monopoolse põlevkivienergeetika eelisarendamisele ja säästva energeetika arendamise eiramisele muutunud Euroopa üheks suurimaks per capita saastajaks.

Lähtudes eeltoodust teeme järgmised ettepanekud:

1) Taastada Eesti energiamajanduse seaduslik areng Riigikogu otsuse nr 28 (16.12.1998.a.) ja Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 1039 (31.12.1997.a.) kinnitatud erastamiskava alusel.

2) Anda õiguslik hinnang elektrijaamade ja Eesti Põlevkivi senisele erastamisprotsessile ja Vabariigi Valitsuse tegevusele selle läbiviimisel.

3) Koostada kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste ja Euroopa Liidu vastavate direktiividega uus pikaajaline, kuni aastani 2035-2040, energeetika arengukava. Uue arengukava koostamine viia läbi koos strateegilise keskkonnamõju hindamise ning avalikkuse ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide kaasamisega.

4) Mitte sulgeda Euroopa Liiduga peetavate läbirääkimiste energeetika peaükki enne, kui on valmis uus pikaajaline energeetika arengukava. Tagada, et Eesti positsioon energeetika peatüki osas põhineks uuel pikaajalisel energeetika arengukaval.

5) Peatada koheselt põlevkivi eristaatuse taotlemine Euroopa Komisjonilt selle praeguses sõnastuses. Pöörduda

eristaatuse taotlemise küsimuse juurde tagasi pärast pikaajalise energeetika arengukava koostamist.

6) Algatada keskkonnamajanduslik analüüs põlevkivitootmise ja põlevkivi baasil elektri tootmise tegeliku maksumuse leidmiseks, võttes sealhulgas arvesse ka Euroopa Liidu 27.oktoobril 2001 a. vastu võetud direktiivi nr 2001/77/EC nõuded.

7) Töötada välja uuele pikaajalisele energeetika arengukavale vastav Narva elektrijaamade majanduslikult põhjendatud rekonstrueerimise ja käigushoidmise kava.

8) Korraldada keskkonnamõju hinnang juba alustatud elektrijaamade energiablokkide rekonstrueerimisele, mille käigus on planeeritud paigaldada keevkihikatlad. Kuni keskkonnamõju hinnangu valmimiseni peatada energiablokkide rekonstrueerimine.

9) Tagada energeetika jt. majanduse valdkondade arengukavade koostamisel seadusega nõutud avalikustamine

ja läbipaistvus. Kaasata kõigisse riigi tähtsate arenguprobleemidega tegelevatesse komisjonidesse valitsusväliste

keskkonnaorganisatsioonide esindajad.

10) Muuta järelvalveorganid Eesti Energiaturu Inspektsioon, Tarbijakaitse Amet jt. haldussuutlikeks.

Keskkonnaorganisatsioonid:

Eesti Keskkonnainstituut,

Kaupmehe 14, Tallinn 10114, Heiki Kalle, juhatuse liige

Eestimaa Looduse Fond,

Pk 245, Tartu 50002, Toomas Trapido, tegevdirektor

Eesti Roheline Liikumine,

Postkast 318, Tartu 50002, Peep Mardiste, ERL tegevjuht

Nõmme Tee Selts,

Hiiu-Suurtüki 18-1, Tallinn 11611, Helle Vilu, juhatuse liige

Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn),

PK-160, Tallinn 10502, Olavi Tammemäe, juhataja

Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering

Veski 15-10, Tartu 51005, Jaan Pärn, juhatuse liige