Keskkonnasõbralik tselluvill – vähepopulaarne materjal
Eestis tegutseb üks tselluvillatehas, mis kuulub OÜ-le Walsekto. Firma projektijuhi Jaak Joametsa kinnitusel toodetakse aastas 1000 tonni tselluvilla, ehkki võimsust oleks üle kahe korra rohkem.
“Meil ei ole võimalik nii palju reklaami teha kui suurtel kontsernidel,” selgitab Joamets. Walsekto toodab umbes 80% Eestis kasutatavast tselluvillast, ülejäänu imporditakse Soomest. Põhjamaades on tselluvill populaarne soojustusmaterjal.
“Loomulikult võiks tselluvilla ehitusel rohkem kasutada. Selle soojustusomadused on täiesti võrreldavad teiste villade omadega,” lisab ta. Tselluvilla eelisteks on hingavus ja keskkonnasõbralikkus.
Vill silub ehitusvigu
Tselluvillaga soojustamisel ei kasutata kilet, eriti hästi sobib see puitkonstruktsioonidesse. Tselluvilla puhul pole põhjust karta, et soojustus rikub maja niiskusreÏiimi. Vill aitab n-ö siluda tuule- ja aurutõkke paigaldamisel tehtud vigu.
Enamasti müüakse villa koos paigaldamisega, millega Eestis tegelevad Walsekto, Puhurvilla OÜ, Puistevilla OÜ jt.
Villa lastakse tavaliselt kuivalt puhuriga konstruktsioonide vahele. Soojustus vajub kahe meetri kohta umbes 20 cm, kuid vajumist on võimalik vähendada villa kokku surudes.
Horisontaalpindadele (seintele) on võimalik puhuriga paigaldada ka märga villa – tselluvill on segatud liimainega, mis tagab pinnaga parema nakkuvuse ja tiheneb paremini. Sellise soojustuse kuivamisaeg on üsna pikk.
Eriti sobib tselluvill vanade majade renoveerimiseks ja soojustamiseks.
Tselluvilla tehti kunagi rahast
Tselluvilla üks kasulik omadus on niiskuse hea siduvus. Vill märgub märksa aeglasemalt kui mineraalvillad, aga ka kuivamis-aeg on pikem. Pehkimise vastu on tselluvilla töödeldud booraksi ja boorhappega, mis pidurdavad pehkimist ka puukonstruktsioonides ning hoiavad majast kahjurid eemal.
Tselluvilla kasutatakse vähe, sest see ei kuulu tulekindlate materjalide hulka. Küll aga loetakse tulekindlaks mõnda mineraalvilla sorti – spetsiaalseid tuletõkke klaas- ja kivivillu.
Siiski on tselluvilla tulekindlus hea, parem kui enamikul teistel mittetulekindlatel materjalidel. Tselluvill ei põle, vaid söestub aeglaselt, 2 mm minutis. See annab tulekahju korral enam kui piisava evakuatsiooniaja.
Tselluvilla päritolumaa on USA, kus möödunud sajandi alguses otsiti rakendust käibelt kõrvaldatud rahatähtedele. Leiti, et peenestatuna kõlbavad need imehästi soojustuseks.
Tselluvilla tootmiseks kasutatakse peamiselt vanu ajalehti jm pehmet paberit. Ajakirjadest ja klantsbrošüüridest soojustus-materjali toota ei saa.
Jaak Joametsa sõnul tuleb Walsekto tselluvilla tooraine Eestist; vanapaberit koguvad tehase tarbeks eri jäätmekäitlusfirmad.
Soojustusmaterjali omadused
Tselluvill
Plussid:
•• keskkonnasõbralikkus
•• hingavus
•• niiskuse siduvus
•• pehkimiskindlus
•• taaskasutatavus
•• komposteeritavus
Miinused:
•• pole tulekindel
•• saadaval vaid puiste või plaadina, puuduvad spetsiaalsed sordid
•• vähene levik ehitusmaterjalipoodides
•• toorainest lähtuvalt võib kasutamise alguses mõnevõrra lõhnata makulatuuri ja trükivärvi järele
Keskmine soojusjuhtivus
•• Tselluvill – 0,16 W/m2K
•• kivivill – 0,18 W/m2K
•• klaasvill – 0,19 W/m2K
Mida väiksem number, seda paremini hoiab materjal sooja.
Allikas: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, soojustuse müüjad, OÜ Puhurvill
