Tulenenevalt metsanduse arengukava puidupakkumise stsenaariumitest võiks Eestis aastas maksimaalselt turule tulla 7-9 miljonit tihumeetrit energeetikas kasutatavat puitu, 2010. aasta puidubilansi järgi ligi viis miljonit tihumeetrit, ütles ta.

Pärdi sõnul saaks energiapuidu tootmist kasvatada läbi üldise raie- ja puidutöötlemise mahtude suurendamise ja surnud puidu aktiivsema kasutusele võtu. Suurem raiemaht, enam küttepuitu ja raidmeid, mida suuremad on puidutööstuse mahud, seda enam tekib jäätmeid, mida saab kasutada energeetikas, vahendas BNS.

"Praegu toodetakse meil 24,3 protsenti energiast taastuvatest allikatest, seega oleme 2020. aasta [Euroopa Liidu seatud taastuvenergia osakaalu] eesmärgi sisuliselt juba täitnud. Valdav osa Eestis toodetavast taastuvast energiast tulebki puidust," ütles Pärt.

Ta märkis, et suure koguse energiapuitu annaks erametsade parem hooldamine, sest ennekõike tuleb tooraine väheväärtuslikest puistutest ning raiejäätmetest.

"Näiteks Soomes kasutati aastal 2010 sooja- ja elektritootmiseks 6,6 miljonit tihumeetrit puukoort, 1,8 miljonit tihumeetrit saepuru ja 0,9 miljonit tihumeetrit puidutööstuse jäätmetest tehtud puiduhaket. Kokku kasutati energeetilisel eesmärgil 22,7 miljonit tihumeetrit puitu, lisaks tselluloosi- tootmise jääkproduktid."

Konverentsi korraldasid erametsakeskus ja Eesti Erametsaliit koostöös maamajanduse infokeskusega ning läbiviimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.